• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.01.10, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tervishoiu kulude osa SKPst ületas 6% piiri

Tervishoiu kogukulude osa Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) jätkas 2008. aastal kasvamist ning moodustas 6,1%, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistikast.
Suhtarvuna SKPsse olid tervishoiu kogukulud 2008. aastal viimase üheksa aasta suurimad, kasvades aastaga 0,8% (5,3%-lt 6,1%-ni). Eelkõige on see tingitud SKP vähenemisest 2008. aastal, kui tervishoiukulud samal ajal kasvasid eelmise aastaga võrreldava tempoga ehk 19%.
Eesti tervishoiu kogukulud jooksevhindades olid 2008. aastal 15,4 miljardit krooni. Võrreldes kahe eelmise aastaga oli 2008. aasta nominaalne kasv väiksem. Küll aga oli kasv püsivhindades viimase kaheksa aasta suurim ning moodustas peaaegu 57% võrreldes 2007. aastaga. Viimast põhjustas 2007. aastast madalam inflatsioon tervishoius.
Põhiliselt kasvasid tervishoiu kogukulud avaliku sektori osa suurenemise arvelt. 2008. aastal suurenes avaliku sektori kulude osakaal tervishoiu kuludes 2% ning moodustas 78%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellest kõige suurema tempoga kasvasid valitsuse kulud tervishoiule. Patsientide omaosaluse osakaal tervishoiu finantseerimisel vähenes 22%-lt 20%-ni. 2009. aastal on aga oodata inimeste omaosaluse osakaalu tõusu ravimite käibemaksu tõusu tõttu.
Keskmiselt kulutas tervishoiusüsteem üle-eelmisel aastal Eestis ühe elaniku kohta 11 487 krooni aastas, mida oli 1823 krooni rohkem kui 2007. Sellest üle poole läks aktiivraviteenustele ning neljandik meditsiinilistele toodetele.
Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse ka raha, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt.
Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata sisse ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega tervishoiutöötajate koolituskulusid.
Esmased numbrid 2009. aasta tervishoiukulude kohta avaldab Tervise Arengu Instituut selle aasta detsembri lõpus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele