- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maffiasõda internetis
Möödas on kurikatega vehklemise aeg, et kätte saada endale vajalik informatsioon, samuti pole mõtet jamesbondilikult mööda öiseid kontorihooneid dokumentides tuulata, palju lihtsam on kõik kätte saada rünnakuga üle veebi.
Lisaks sellele, et vargus või haiget tegemine interneti kaudu on ründaja jaoks oluliselt turvalisem ja ta riskib esialgu vaid näpunihestusega, on veebiründajat tihti ka keerulisem tabada. Pole vastasmaja filmilinte, millele paharet õnnetult peale on jäänud ega kogemata liftinupule poetatud näpujälge või vaibale pillatud juuksekarva. Tabamine või pääsemine oleneb muidugi palju ka häkkerist ja rünnatava ettevõtte või inimese turvasüsteemidest.
Terror internetis pole enam midagi uut, rünnakud on kestnud ilmselt sama kaua kui süsteemid, mida tuuseldatakse. Ka riigid on häkkerite kurjade näppude all kannatanud, meenutagem mõne aasta tagust kevadist Eestitki. Lihtsalt pahade andekate klahviklõbistajate suurteod polnud enne eelmist nädalat nii suurt üleilmselt meediakära saanud.
Internetigigant Google muutis seda vaikivat leppimist ja tunnistas paljude üllatuseks avalikult häkkerite rünnakuid oma süsteemide vastu. Tema tunnistusele järgnesid ka Adobe Systems ja Juniper Networks, kuigi ekspertide sõnul kuuluvad ohvrite hulka ka mitmed teised suurettevõtted, nagu Yahoo!, Symantec, Northrop Grumman ja Dow Chemical. Börsil noteeritud suurettevõtte jaoks on ju tegelikult piinlik avalikkuse ees inforöövi tunnistada - mida kõike see aktsia hinnale teha võib! Aga halvemal juhul pole tegemist mitte ainult inforöövi, vaid tervete süsteemide seiskamisega, mis mõjutab hoopis suuremat inimhulka.
Kuna nii palju, kui on andekaid süsteemiinsenere ja programmeerijaid, on potentsiaalselt ka võimekaid veebikurjategijaid, oleks igati kohane mõelda oma tarkvara kaitsvate programmide uuendamisele või kogu kaitsesüsteemi olulisele tõhustamisele. See on ainult imeline kingitus küberkaitseprogramme pakkuvatele ettevõtetele, mis lähiaastatel üha enam tähtsust koguvana võiksid kohati ka päris asjalikud investeerimisobjektid olla. Seda enam, et sektorile on selleks ja järgnevateks aastateks ennustatud ainult tõusu.
Kulutused küberkaitsele ja sellega seotud teenustele kasvavad sel aastal uuringufirma IDC andmetel tervelt 9 protsenti, 37,8 miljardile dollarile. FBR Capital Marketsi analüütik Daniel Ives ootab selle valdkonna kulutuste kasvu eelkõige valitsustelt.
"See on mitmemiljardiline turuvõimalus, mida ootab märkimisväärne tõus. Tegemist on kübersõjaga ja meie võitleme. Et suuta võidelda, on vaja kulutada rohkem raha ning ühed peamised kasusaajad sellest on küberkaitseettevõtted. Nende mootorid hakkavad tõsiselt urisema," rääkis Ives.
Kuigi IT-valdkonna spetsialistide seas on tuntust ja lugupidamist võib-olla rohkem kogunud mõned veebiturvalisusega seotud tugevad eraettevõtted, nagu venelaste Kaspersky, tuleb potentsiaalsel aktsionäril leppida valikutega, millesse investeerimine on börsi kaudu võimalik. Ja ega valikud sealgi kehvad ole. Toredaid ettevõtteid, kelle jaoks küberkaitse on peamine tegevus, on valida mitu, kuigi analüütikute seas on rohkem esile tõstetud kolme - Symantec, McAfee ja Check Point Software Technologies.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele