- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaevandajad sõdivad mäerendi vastu
Keskkonnaministeeriumis käimasoleva ehitusmaavarade arengukava koostamise käigus kritiseerib TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu maavarade senist kasutamist, märkides, et maardlate loomisel, lubade andmisel ja kaevandamise haldamisel puudub sageli majanduslik põhjendus ning seadus võimaldab töösturil kaevandatavat maavara oma suva järgi kasutada (Äripäev 3.12.2009).
"Praegune süsteem lubab töösturil meelevaldselt hõlvata maavara, seda vähehaaval või üldse mitte kaevandada, hoides nii suuri maa-alasid muuks tegevuseks kasutuskõlbmatuna," nendib Reinsalu.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EEMTL) tegevdirektor Enno Rebane näeb arengukava projektis mitmeid kaevandajate ja tootjate tegevust pärssivaid asjaolusid. Nii ei tohi arenguplaani kondikava kohaselt karjääri laiendada enne, kui olemasoleva mäeeraldise varu on kasutatud.
"Kaevandaja ei saa oodata aastaid, millal bürokraatiaaparaat suudab vastuse välja anda," märgib Rebane.
Rebase hinnangul torkab aruteludes silma vastuolu kiirustamise ja efektiivsuse vahel - eesmärk on efektiivne materjalikasutus, samas soovitakse kaevandada kiiresti.
Mäerenti peab Rebane kaevandaja suhtes ebaõiglaseks, sest kaevandamisõiguse saamisel on liiga palju ettevõtjast mittesõltuvat, eelkõige aastatesse veniv kooskõlastamine. Kaevandaja peab maksma renti, kuid ei saa ise midagi ette võtta asja edendamiseks.
"Võrdlus maarendiga on kohatu, sest mäerendi puhul rentnik ei tea, millal ta saab reaalselt rendiobjekti kasutama hakata," tõdeb ta.
OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube on nördinud, sest leiab, et riiklikud maavarade kasutamise eeskirjad on laest võetud ja seosetud, et mitte öelda sovjetlikud ja plaanimajanduslikud.
"Ükski Eurooopa Liidu riik ei materda selliste vahenditega oma tootmist," plahvatab Haube, pidades silmas võimalikku mäerendi kehtestamist. "Mujal maksustatakse ikka seda, mida ettevõte on reaalselt teeninud, meil aga seda, mida võiksid ehk kunagi teenida."
Ta tunnistab, et arengukava olemasolu on raudselt vajalik, sest maavarade kasutamist puudutav riiklik poliitika peab olema vettpidav.
"Kaevandavate ettevõtete jaoks on kõige olulisem arengukavas sätestatud seisukoht, et kaevandamine on riiklik huvi. Teiseks see, et ehitusmaavarasid ei ole mõttekas vedada kaevandamiskohast üle 50 kilomeetri kaugusele," ütleb Haube. "Tootja jaoks loeb vaid aktiivne varu ja turu olemasolu. Viitna ümbersõidu jaoks pole Läänemaa aktiivsest varust kasu."
Hetkel kuum
Haube peab ebanormaalseks, et iga kohalik omavalitsus võib riigile ette kirjutada, kas ja kuidas maavarasid kasutada võib. Lisaks loobib tema hinnangul kaevandajatele kaikaid kodaratesse nn roheline maksureform, õigemini selle heitlik iseloom.
Paekivitoodete Tehase OÜ juhataja Vladimir Libmani sõnul on hämmastav, et arengukava lubas riik esimest korda algatada juba oma 15 aasta eest, kuid ikka pidi riigikontroll näpuga puudujäägid kätte näitama, enne kui sellega tegelema asuti.
"Riigil peavad olema prioriteedid paigas, sest niikuinii eelneb uue karjääri loomisele kohaliku rahva vastuseis. Kui kaevandajal on ette näidata dokument, arengukava, kus maavarade kasutamise strateegilised eesmärgid must-valgel kirjas, siis on tal avalikkusele lihtsam argumente esitada," räägib Libman. "Kui ettevõtjad peaksid maksma mäerendi tasu ette, siis löövad Soome ja Rootsi ettevõtted meid turult minema."
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister
Tasumäärad peavad ressursi säästliku kasutamise huvides olema sellised, et need motiveeriksid madalamakvaliteediliste materjalide kasutamist seal, kus kõrgemargiliste fraktsioonide kasutamine pole tingimata vajalik.
Eelnõus esitatud riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärade kasvu mõju maavarade müügihindadele ei ole suur, mistõttu sellisest kasvust ei saa ka tuleneda ehitusmaterjalide hinna suur tõus ja inflatsiooni kiirenemine.
Veljo Haube, OÜ Väo Paas juhataja
Eesti riigi tegevuses omamaiste tee-ehitusmaterjalide kasutamisel on palju arenguruumi.
Kui tahame varusid parimal moel kasutada, on vaja tugevat teadustööd, uuringuid, katsetusi. Tuleb motiveerida teadlasi, koolitada neid ja ka ehitajaid maades, kus on sarnased materjalid ja looduslikud tingimused. Ja leida lahendusi, kuidas meie tooteid ELi rahastatavatel objektidel kasutades elavdada ka siseturule tootvat tööstust.
Enno Rebane, EEMTLi tegevdirektor
Kuna kaevandajad saavad üle aasta või paari pidevalt tunda uusi "rohelisi reforme", mis põhiliselt seisnevad riigi koormiste kasvatamises, siis oskame mäerendis näha ainult uut koormist, samal ajal kui koormisi on juba praegugi liiga palju. Niikuinii kasvavad keskkonnatasud lähiaastail kaks või rohkemgi korda.
Maavarandus on olnud järjepidevate maksureformide tallermaaks. 2001. aastal pakkus KKM välja kava kaevandamisõiguse tasu suuruse määramiseks kuni 2015 - praeguseks oleme selle tulevikutaseme juba ammu ületanud. Ettevõtluse vähegi normaalseks arenguks peaks muutustest ette teadma umbes viis aastat.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele