Kaevandajad sõdivad mäerendi vastu

Keskkonnaministeeriumis käimasoleva ehitusmaavarade arengukava koostamise käigus kritiseerib TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu maavarade senist kasutamist, märkides, et maardlate loomisel, lubade andmisel ja kaevandamise haldamisel puudub sageli majanduslik põhjendus ning seadus võimaldab töösturil kaevandatavat maavara oma suva järgi kasutada (Äripäev 3.12.2009).

"Praegune süsteem lubab töösturil meelevaldselt hõlvata maavara, seda vähehaaval või üldse mitte kaevandada, hoides nii suuri maa-alasid muuks tegevuseks kasutuskõlbmatuna," nendib Reinsalu.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EEMTL) tegevdirektor Enno Rebane näeb arengukava projektis mitmeid kaevandajate ja tootjate tegevust pärssivaid asjaolusid. Nii ei tohi arenguplaani kondikava kohaselt karjääri laiendada enne, kui olemasoleva mäeeraldise varu on kasutatud.

Haube peab ebanormaalseks, et iga kohalik omavalitsus võib riigile ette kirjutada, kas ja kuidas maavarasid kasutada võib. Lisaks loobib tema hinnangul kaevandajatele kaikaid kodaratesse nn roheline maksureform, õigemini selle heitlik iseloom.

Paekivitoodete Tehase OÜ juhataja Vladimir Libmani sõnul on hämmastav, et arengukava lubas riik esimest korda algatada juba oma 15 aasta eest, kuid ikka pidi riigikontroll näpuga puudujäägid kätte näitama, enne kui sellega tegelema asuti.

"Riigil peavad olema prioriteedid paigas, sest niikuinii eelneb uue karjääri loomisele kohaliku rahva vastuseis. Kui kaevandajal on ette näidata dokument, arengukava, kus maavarade kasutamise strateegilised eesmärgid must-valgel kirjas, siis on tal avalikkusele lihtsam argumente esitada," räägib Libman. "Kui ettevõtjad peaksid maksma mäerendi tasu ette, siis löövad Soome ja Rootsi ettevõtted meid turult minema."

Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister

Tasumäärad peavad ressursi säästliku kasutamise huvides olema sellised, et need motiveeriksid madalamakvaliteediliste materjalide kasutamist seal, kus kõrgemargiliste fraktsioonide kasutamine pole tingimata vajalik.

Eelnõus esitatud riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärade kasvu mõju maavarade müügihindadele ei ole suur, mistõttu sellisest kasvust ei saa ka tuleneda ehitusmaterjalide hinna suur tõus ja inflatsiooni kiirenemine.

Veljo Haube, OÜ Väo Paas juhataja

Eesti riigi tegevuses omamaiste tee-ehitusmaterjalide kasutamisel on palju arenguruumi.

Kui tahame varusid parimal moel kasutada, on vaja tugevat teadustööd, uuringuid, katsetusi. Tuleb motiveerida teadlasi, koolitada neid ja ka ehitajaid maades, kus on sarnased materjalid ja looduslikud tingimused. Ja leida lahendusi, kuidas meie tooteid ELi rahastatavatel objektidel kasutades elavdada ka siseturule tootvat tööstust.

Enno Rebane, EEMTLi tegevdirektor

Kuna kaevandajad saavad üle aasta või paari pidevalt tunda uusi "rohelisi reforme", mis põhiliselt seisnevad riigi koormiste kasvatamises, siis oskame mäerendis näha ainult uut koormist, samal ajal kui koormisi on juba praegugi liiga palju. Niikuinii kasvavad keskkonnatasud lähiaastail kaks või rohkemgi korda.

Maavarandus on olnud järjepidevate maksureformide tallermaaks. 2001. aastal pakkus KKM välja kava kaevandamisõiguse tasu suuruse määramiseks kuni 2015 - praeguseks oleme selle tulevikutaseme juba ammu ületanud. Ettevõtluse vähegi normaalseks arenguks peaks muutustest ette teadma umbes viis aastat.