Läti president ja Kreeka peaminister on täna Davosis algavale maailma majandusfoorumile kutsutud mõtteid vahetama euroala tuleviku üle.
Koos Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet ning Poola presidendi ja Hispaania peaministriga osalevad Valdis Zatlers ja George Papandreou homme diskussioonipaneelis, mis arutab, kuidas Euroopa avaliku sektori rahaasjad kreenist välja tuua, ilma et majanduse toibumine sellest tagasilöögi saaks.
Kreeka võlakriis koos USA presidendi Barack Obama pangandusreformidega on kaks tulist teemat tänavu juba neljakümnendat korda Šveitsi mägikuurordis toimuval üritusel, mis toob kokku maailma poliitika ja ärielu koorekihi.
Foorumi korraldaja Klaus Schwab kutsub 2500 osalejat arutlema, mis vajaks kriisijärgses maailmas ümbermõtestamist, ümberkujundamist, ümberehitust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pankurid söandavad jälle Davosi kohale sõita
Mulluse foorumi matusemeeleolu on taandunud ja Davosis on tagasi nii mõnigi suurpanga juht, kes mullu eelistas tulemata jätta, nagu Citygroupi juht Vikram Pandit.
Palju on aga teisiti - esinejate seas annavad enam tooni valitsuste ja järelevalveorganisatsioonide esindajad - ka foorumi avakõne au on rangemate regulatsioonide eestkõnelejal Prantsusmaa presidendil Nicolas Sarkozyl.
"Varasematel aastatel uskusid head ja vägevad, et võivad loota turgude ja finantsasutuste eneseregulatsioonile - nii olid laval enesereguleerijad," ütles agentuurile Bloomberg California ülikooli professor Barry Eichengreen, kes juhib Davosis laupäeval finantsturgude reformi debatti. "Nüüd oleme näinud, et avalik sektor peab jõuliselt sekkuma. Tänased esinejad esindavad seda uut reaalsust." Laval on keskpankade juhid.
Pankurid on Davosi tulnud eelkõige kuluaaritööd tegema, et kaitsta oma äri ülereguleerimise eest - nii Baseli Pangajärelevalve Komitee ettepanekud pankade uute kapitali- ja likviidsusnõuete osas kui ka viimati USA presidendi Barack Obama avalikustatud plaanid piirata pankade suurust ja õigust kaubelda on finantssektori lobistid jalgele ajanud. Pankurid hoiatavad, et liiga ranged reeglid võivad tärkava majanduskasvu lämmatada, jättes laenukraanid rooste.
Mida tähendab kriisijärgses maailmas normaalne?
Majandusteemadest on Davosis kesksel kohal kunstliku stiimuli lõpetamine ning tohutud võlad, mis riikidele sellest on tekkinud. Küsimus on, kas neist probleemidest saadakse üle ilma massiliste rahvarahutusteta ja vapustusteta võlakirjaturul. Tänases avapaneelis arutleb USA professor Nouriel Roubini, milline on kriisi järel maailmamajanduses n-ö uus normaalne olukord.
Kriisiga on küsimärgi alla sattunud nii vabaturumajanduse võidukäik kui ka üleilmastumise üleüldine kasu. Kiirenenud on arenevate turgude esiletõus eesotsas Hiinaga ning võimukeskme nihkumine läänest itta. Need arengud ilmnevad nii Davosi foorumi kavas kui ka esinejates. Kindlasti jälgitakse Davosis USA ja Hiina delegatsioonide läbisaamist. Euroopa vaeb aga eraldi sessioonil enda kohta uues maailmakorras.
Davosi foorumil osalemine on kallis
100 strateegilist partnerit maksavad 5,4 miljonit Eesti krooni, et osaleda aasta jooksul erinevatel üritustel ja saata Davosi viis delegaati310 tööstuspartnerit maksavad 2,3 miljonit krooni ja läkitavad kaks delegaati1000 foorumi liiget saavad ühe delegaadi (tippjuht) saata 465 000 krooni eestkõigil tuleb kulude katteks maksta 230 000 kroonikutsutud poliitikud, akadeemikud, ajakirjanikud maksavad lennupileti ja hotelliosalemas: USA presidendi nõunik Lawrence Summers, Rootsi ja Briti rahandusministrid Anders Borg ja Alistair Darling, SEB juht Annika Falkengren, George Soros, Google'i asutajad Sergey Brin ja Larry Page, terasekuningas Lakshmi Mittal jtAllikas: DI
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!