Äsja avaldatud esialgsel hinnangul kasvas Poola majandus läinud aastal 1,7%, mujal Euroopas oli SKP langus mullu keskmiselt 4,1%.
"Konservatiivne eelarve- ja rahapoliitika enne kriisi puhkemist lõi vundamendi, mis aitas Poolal kriisi vältida," ütles Christensen agentuurile AFP.Samas langes Poola valitsuse 2009. aasta tulumaksureform ajale, mil globaalse kriisi negatiivsed mõjud hakkasid tunda andma - maksukärbe toetas kohaliku turu ostujõudu, mis tegi sellest Christenseni sõnul olulise kasvumootori.
Just stabiilne nõudlus Poola suurel siseturul ning suhteliselt väike sõltuvus ekspordist aitasid majandusel kasvada ka kriisi tumedaimal tunnil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eksporti toestas omakorda valuutakursi järsk nõrgenemine, mis rahandusminister Jacek Rostowski sõnul polnud siiski niivõrd tähtis kui näiteks Rootsis või Tšehhis, kus ekspordi osakaal on suurem. Poolas on see 40% SKPst.
Eile ajalehes Wall Street Journal Poola edu "saladusest" kirjutanud Rostowski nimetas määravaks hoopis turumajandusele truuks jäänud majanduspoliitikat, ehkki Poola võinuks (tõenäoliselt ainsa Ida-Euroopa riigina) endale lubada ka lääneriikide eeskujul majanduse ergutamist riigi eelarvest.
"Rahasüsti asemel käivitati kokkuhoiukava ning viidi ellu mitmed olulised strukturaalsed reformid. See on Poola edu "saladus"," kirjutas Rostowski.
Kriisiaega langenud maksureformiga alanes üksikisiku tulumaksu madalaim määr 18%-le (varem 19% ja 30%) ning kõrgeim maksumäär varasemalt 40 protsendilt 32 protsendile. Pensionireformiga pikeneb pensioniõiguslik iga viie aasta võrra, 63 aastale, mis annab riigile olulist kokkuhoidu.
Ent Poolagi pole kriisist puutumata - defitsiit ja võlad kasvavad. Läinud reedel avalikustas peaminister Donald Tuski paremtsentristlik valitsus reformikava, mille eesmärk on avaliku sektori finantsid korda saada. Eelarvedefitsiit on 2008. a tasemelt kahekordistunud ja võib paisuda 7%-le SKPst, riigi võlakoorem läheneb tänavu 57%-le SKPst.
Kavas on kesksel kohal lae kehtestamine eelarvekulude kasvule (1%), pensionireform ning ambitsioonikas erastamiskava pärast pikka pausi.
Jaanuaris on valitsus börsi kaudu juba müünud osalused rafineerimistehases Grupa Lotos ja vasekaevandusfirmas KGHM Polska Miedz. Kokku loodetakse erastamisest sel aastal rekordilist 10 miljardit dollarit.
Eelarvedefitsiidi eurokriteeriumi tahab Poola täita 2013. aastaks. Riigi keskpanga juht Slawomir Skrypek kinnitas äsja Davosis maailma majandusfoorumil agentuurile Dow Jones, et ujuva kursi eelised ega Kreeka hädad ei väära Poolat eurokursilt. Zloti odavnemine on olnud hea puhver, kuid eesmärk on jätkuvalt üleminek eurole, kinnitas ta.
See võib kõige varem sündida 2014. aastal.