- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,14
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus ärisuund lausa pakub end
Eestis on teenimatult jäänud tähelepanuta hiljaaegu Brüsselis saavutatud kokkulepe, mille rakendamine vähendab aastaks 2020 umbes 5% võrra ELi energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Jutt käib hoonete energiatõhususe direktiivi uuendamisest. Viis, kuidas me hooneid renoveerime ja neid tulevikus ehitame, muutub drastiliselt.
See on üks tähtsamaid energia- ja kliimapoliitilisi instrumente, mis on viimaseil aastail Brüsselis vastu võetud. Aastast 2020 peavad kõik uued hooned olema ehitatud nn nullenergia või ülimadala energiatarbimise kontseptsiooni alusel. Avalik sektor peab nõudeid rakendama kaks aastat varem. Uut hoonet iseloomustab väike energiatarbimine, mis kaetakse taastuvallikaist.
Direktiiv laieneb ka kõigile kapitaalsemat remonti läbivatele olemasolevatele hoonetele. Nii praegused kui ka uued hooned peavad vastama ambitsioonikatele hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele, mille efektiivsuse määrab ära Euroopa Komisjoni kehtestatud metoodika. Eraldi nõuded on ka energiatarbimist oluliselt mõjutavatele hoonete komponentidele. Nt tulevikus akent vahetades tuleb valida soojapidavaimate vahel.
Direktiiv pakub osalise vastuse küsimusele, kes selle kõige eest maksma hakkab. Nt sisaldab direktiiv ettepanekut, millega EK peaks suunama rohkem ELi struktuurivahendeid hoonete energiatõhususe finantseerimisse. See raha on lisaks mullu juunis kehtestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisreeglite muudatusele, millega lubatakse liikmesriikidel 8 miljardi euro ulatuses suurendada hoonete energiatõhususe finantseerimist fondi vahenditest. Eesti riik kahjuks seda võimalust veel kasutanud pole.
Uue leppega ühtlustati ka mõnevõrra eri liikmesriikides hoonetele väljastatavaid energiamärgiseid, vähendades direktiivis nõutud tehniliste seadmete inspekteerimisega kaasnevat bürokraatiat ja kehtestades ühtlasemad nõuded hoonete energiatõhususega tegelevatele ekspertidele. Ka üürnik saab nõuda energiamärgise olemasolu pinna omanikult.
Eesti ettevõtjatele pakub direktiiv hulga uusi ja huvitavaid ärivõimalusi. Lisaks uutele tehnoloogiatele hoonete energiatõhususe parandamise vallas suureneb tulevikus nõudlus ka keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide, ehitussektori materjalikulu ja jäätmete vähendamise, ehitusjäätmete taaskasutamise ning nn tarkade majade arendamise vallas.
Sestap tuleks Eesti ettevõtjatel koostöös riigiga juba praegu investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad hoonete suurt keskkonnamõju. Praegu tarbivad hooned u 40% ELi energiast ja emiteerivad 38% CO2 heitmeist. Lisaks on ehitussektor ELi ressursimahukaim.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele