• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.03.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi panustab ehituses üha enam puidule

Umbes 15 aastat tagasi alustasid nii Soome kui ka Rootsi moodsa puitehitamise edendamist.
Praeguseks on Rootsis ligi viiendik uutest kortermajadest ehitatud puidust. Soomes on ehitatud ainult 31 puidust kortermaja. Suurte avalike puithoonete (näiteks Lahti linnas asuv Sibeliuse Hall) ehitamise eeltingimuseks on rahaline toetus metsasektoriga seotud asutuselt.
Asjaolud on praegu just sellised hoolimata sellest, et Soome praegune valitsus on järjekorras neljas, kellel on olemas puidust ehitamise edendamise kava. Kuidas on Rootsi osanud seda kava Soomest paremini tegevusse rakendada?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rootsi omavalitsused on avalikult teatanud, et eelistavad ehitamisel puitu.
"Teatud omavalitsustel ja metsatööstusfirmadel on Rootsis tekkinud kindel soov edendada puidu kasutamist ehitusmaterjalina," ütles Soome elamumajanduse minister Jan Vapaavuori. "Näiteks, Växjö linn tõesti soovib, et teda iseloomustatakse kui ökoloogiliselt meelestatud teerajajat, kes võtab kliimamuutuse teemat tõsiselt."
Vapaavuori arvates ei ole mitte kogu Rootsi nakatunud puiduga ehitamise palavikku, aga põnevaid näiteid võib leida mitmest omavalitsusest. Sarnast huvi ei ole aga Soomes tekkinud.
"Peamine põhjus on suur arv omavalitsusi ning ehitajaid, kel vähemalt siiani on puudunud huvi puidust ehitamise vastu. Kes tahab, see ka saab projekteerida suuri puitehitisi kooskõlas kehtiva ehitusseadustikuga. Aga tõsi, et seaduse muutmist oleks pidanud alustama juba ammu," räägib Vapaavuori.
Eelmisel sügisel pani elamumajanduse minister kokku töörühma, et arutleda, kas Soome ehitusseadustik sisaldab määrusi, mis tekitavad ebaõiglaseid takistusi ja lisakulusid puidu kasutamisel ehituses.
Töö on seotud metsasektori kestva strateegia programmiga, mida juhib töö- ja ettevõtlusministeerium.
Rootsis muudeti ehitusseadustikku 1990. aastate alguses.
Enne seda oli puidust kortermajade ehitamine koguni 124 aastat keelatud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ehitusseadustiku muutmine Rootsis hoogustas ettevõtjate huvi puidu uutele kasutusvõimalustele.
"Erinevalt Soomest on Rootsi metsasektor oma struktuuriliste muutuste tõttu hakanud rohkem tähelepanu pöörama puidust ehitamisele," rääkis Vapaavuori.
Rootsis on jõutud isegi kaheksakorruseliste puidust kortermajade ehitamiseni.
Ka Vapaavuori toob neid esile kui positiivset suhtumist puidu kui ehitusmaterjali kasutamisse.
Terminid "passiivenergia hoone" ja "madala soojuskiirgusega hoone" viitavad hoone energiatarbimisele. Näiteks passiivenergia majana määratletud väikeelamu kasutab kõige enam veerandi tavalise väikse elamu kütmisenergiast.
Liigitus "madal soojuskiirgus" tähendab pisut suuremat energiakasutust - kõige rohkem pool tavalise majaga võrreldes.
Vapaavuori on seisukohal, et targem on liikuda passiivenergia majade ehitamise poole.
"Mõnel juhudel on passiivenergiamaju ka teistest odavam ehitada," nendib ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele