Milline äriühing lubab endale luksust jätta arvestamata audiitori järeldustega? Leidub selliseidki, kuid seda saab teha korra, kõige enam paar korda. Üldjuhul seda ei tehta, sest neist sõltub tihtipeale ettevõtte enda käekäik. Laiemat huvi pakkuvatel ettevõtetel - näiteks börsifirmadel - jõuavad auditeeritud tulemused avalikkuse ette ning mõjutavad aktsia hinda, selle järgi omakorda langetavad investorid oma rahapaigutamisotsuseid.
Eesti avalik sektor, alustades valitsusasutustest, erakondadest ja lõpetades riigi või omavalitsuste (osalusega) äriühingutega ehk kõik need, kes kasutavad maksumaksja raha, aga vilistavad järjekindlalt oma audiitori - riigikontrolli - märkustele.
Iga kroon, mida riik kulutab, on maksumaksja raha. Kahju on näha, kuidas selle kulutamise otstarbekust hindama kutsutud ja seatud riigi institutsioon töötab tühja. Riigikontroll teeb ära suure ja äärmiselt tähtsa töö, uurides, kas asutused-ettevõtted on käinud rahaga ratsionaalselt ümber, ning tehes oma ettepanekuid, kuidas kulutada veel mõistlikumalt. Aga "avalik karavan" rühib ikka oma valitud teed pidi edasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteid avaliku sektori ülbe käitumise kohta leiab rohkelt kas või selle nädala Äripäeva lehenumbreist. Kirjutasime eile, et riigikontrolli eelauditist selgus, et Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) liigutas 2008. aastal 450 miljonit krooni, ilma et oleks korraldanud riigihankeid. Saaremaa Golf, Taastusravikeskus Estonia ja veel mitu ettevõtet jätsid samuti hanked tegemata - veel 151 miljonit krooni liikus "pimedalt". ITK juhid näiteks põhjendasid oma käitumist Äripäevale sedasi: haigla on äriettevõte, mille eesmärk on kasumit teenida, seega pole vaja ka riigihankeid teha(!).
Kultuuri rahastamine - riigikontrolli hinnangul ei ole otstarbekas seda teha mitmest erinevast allikast, arukale märkusele aga tõmmati kohe vesi peale. Erakondade rahastamine - riigikontrolörid on lugematuid kordi osutanud vajadusele muuta see läbipaistvaks, avalikustada kogu erakondade raamatupidamine. Tulemust pole ollagi.
Võtame riigieelarve täitmise aruanded - riigikontrolöride iga-aastane epistel riigikogu kõnetoolist lükkab Toompea otsustajail vaid korraks pea õlgade vahele. Ja kõik! Aga just siin käitub Eesti kui Kesk-Aafrika Vabariik, nagu ütles pea kümnend tagasi riigikontrolöri ametit pidanud Juhan Parts, küll juba peaministrina ja hoopis muu asja kohta.
Sellest, kui riigikontroll piltlikult öeldes tulistab paukpadrunitega, pole väikeste tuludega riigile vähimatki kasu. Sestap tuleb riigikontrollile, kes oskab öelda, kuidas tuleb maksumaksja rahaga ringi käia, et saada optimaalseim tulemus, anda ka ettekirjutuste tegemise õigus, mille täitmine on auditeeritavatele kohustuslik. Viime ka erakondade rahaasjad riigikontrolli silma alla.
Autor: ÄP