"Ja kui mõelda veel sellele, et elektroonilise maksekorralduse tasu on tegelikult 0-6 krooni, siis on selge, et EVK küsitav 25-40 krooni on liiga palju," tõdes Metsandi.
Maailmapanga uuringute järgi peaksid keskregistrid üldjoontes odavamad olema, võrreldes teiste sama eesmärki täitvate süsteemidega, kuid alati ei pruugi see nii olla.
"Kõik sõltub sellest, kuidas neid kulusid reguleeritakse. Eestis määrab ja kinnitab need rahandusministeerium. See tähendab, et ministeerium peaks oskama hinnata neid kulusid, mida EVK enda äriplaanis näitab. Fondihaldurite Liidul on raske neist midagi arvata, sest meile ei ole neid arvutusi keegi kunagi näidanud. Meie käest ainult küsitakse, kas te olete nõus. Meie ütleme, et ei ole, aga sõnaõigust meil nende tasude kujundamise juures ka ei ole," rääkis Metsandi.
Ta ei oska öelda, kas nn loomuliku monopolina tegutseva Eesti Väärtpaberikeskuse tasude kujundamist võiks kontrollida sarnaselt teiste monopoolset staatust omavate ettevõtetega samuti konkurentsiamet.
"Ma ei tahaks selle üle, kes, kuidas ja mida peaks kontrollima, spekuleerida. Fondihaldurite jaoks oleks oluline teada ja mõista, kuidas ja mille alusel sellised hinnad on tekkinud. EVK ise on ju korduvalt väitnud, et nende jaoks ei ole ärilises mõttes II samba fondid huvitavad," märkis Metsandi.
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuhi Julia Segerkrantzi sõnul on EVK ainuke riigi register, mis toimib isefinantseerimise põhimõttel.
"Hinnakirja kooskõlastab igal sügisel rahandusministeerium ja hinnad põhinevad eelmiste aastate mahtudel ning eesootavate aastate eelarveprognoosil. Rahandusministeerium kaasab protsessi läbipaistvuse huvides ka turuosalised, sealhulgas fondivalitsejad," selgitas Segerkrantz.
Ta ütles, et osakute registreerimine Eesti Väärtpaberikeskuses on kohustuslik üksnes pensionifondidele ehk II ja III samba fondidele.