• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 01.04.10, 17:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Märtsi maksutulud -5%

Maksu- ja tolliameti statistika põhjal saab öelda, et 1.–28. märtsini oli laekunud riigieelarvesse 3,95 miljardit maksukrooni ehk 5,2% vähem kui eelmise aasta märtsis.
Kehva maksulaekumise kahanemise taga on aastatagusega võrreldes oluliselt vähenenud tulumaksutagastused. Kui 2009. aasta märtsis tuli riigil maksta eraisikutele kuu jooksul tagasi 804 miljonit tulumaksukrooni, siis selle aasta märtsis (28. päeva seisuga) kõigest 289 miljonit krooni.
Sotsiaalmaksu oli 29. märtsiks laekunud riigikassasse 2,12 miljardit krooni, mida on 13,5% vähem kui aasta eest. Aasta kolme esimese kuuga on sotsiaalmaksu laekunud eelarvesse juba 840 miljonit krooni vähem kui mullu esimeses kvartalis.
Käibemaksu oli eelarvesse kuuga liikunud 1,38 miljardit krooni (9,4% vähem kui 2009. aasta märtsis).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aktsiisimaksu laekus kuu esimese nelja nädalaga 545 miljonit krooni ehk 117 miljonit krooni vähem kui aasta eest. Aktsiisilaekumise vähenemise taga on 1. jaanuaril tõusnud aktsiisimäärad, mille eel varusid ettevõtjad oma laod kaupa täis ja tasusid aktsiisi ennetavalt ära.
Nii näiteks laekus märtsis tubakaaktsiisi kõigest 7 miljonit krooni, mida on 94 protsenti vähem kui aasta eest.
Samas kütuseaktsiisi laekumises oli märtsis näha 11,8% kasvu (laekumine 393 miljonit kroonini).
Ka hasartmängumaks on hakanud paremini laekuma. Kui aasta tagasi märtsis laekus vaid 20,8 miljonit krooni hasartmängumaksutulu, siis selle aasta märtsis juba 27,6 miljonit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele