Islandil on lootust väljamaksete jätkumiseks IMFi eestvedamisel kokku pandud abiprogrammist, kuna programmi suuremad rahastajad – Põhjala riigid – on valmis toetust jätkama.
Nii ei jää IMFi abiprogrammi raha kinni tüli taha Suurbritannia ja Hollandiga, mis nõuavad Islandilt Landsbanki pankrotis brittide ja hollandlaste tuulde lennanud hoiuste hüvitamist. Probleem vajab jätkuvalt lahendamist, kuid ei saa takistuseks abilaenu väljamaksetele, vahendas agentuur Bloomberg.
IMF määras oma juhatuse koosoleku, mis arutab laenumaksete jätkamist Islandile, 16. aprillile. Küsimuse all on 129 miljoni dollari suurune laenuosa, mida täiendavad abilaenud Norralt ja Poolalt.
Laenumaksete jätkumine muutus küsitavaks pärast seda, kui Islandi president Olafur R. Grimsson keeldus jaanuaris allkirjastamast seaduseelnõu, mis sätestas Suurbritanniale ja Hollandile kahju hüvitamise kava ning agentuur Fitch jättis Islandi ilma investeerimisjärgu reitingust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Islandist sai arenenud riikidest ülemaailmses finantskriisis enim kannatanud riik, kui riigi pangandussüsteem 2008. aasta sügisel kokku varises ja Islandi valuuta kaotas 80% oma väärtusest. IMFi eestvedamisel pandi Islandi toetuseks kokku 4,6 miljardi dollari suurune abiprogramm.
Suurbritannia ja Holland nõuavad Islandilt oma kodanike hoiuste hüvitamiseks 5,3 miljardit dollarit, mis vastab 45%le Islandi SKPst. Saareriigi elanike peale ära jagades teeb see 16 400 dollarit iga islandlase kohta. Võla tasumise üle toimunud rahvahääletusel lükkasid islandlased valitsuse kokku lepitud hüvitamisplaani tagasi. Kõnelused lahenduse leidmisseks jätkuvad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!