Omavalitsuste võlakohustused kasvasid 500 miljoni võrra

Viimasel viiel aastal on kohalike omavalitsuste võlakohustused kasvanud keskmiselt 1 miljardi krooni võrra aastas. Kasvu aeglustumine 2009. aastal on tingitud peamiselt riigi seatud erakorralisest laenupiirangust - kuni 2011. aasta lõpuni võivad kohalikud omavalitsused võtta uusi võlakohustusi ainult välistoetuste kaasrahastamiseks.

 Võlakohustused moodustavad 50 protsenti kohalike omavalitsuste eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigi sihtotstarbelised toetused, teatas rahandusministeerium. Seadus lubab kohustusi võtta kuni 60 protsenti, 2009. aasta lõpuks ületas selle piiri 25 omavalitsust. Nendest neljal ei ole kõrge võlakoormus tingitud seadusevastaselt võetud võlakohustustest, vaid tulude langusest. Ülejäänud 21 kohalikku omavalitsust peavad asuma aktiivselt otsima lahendusi oma võlgade vähendamiseks. Kolm suurima võlakoormusega valda asuvad Harju maakonnas - Kiili vallal 161 protsenti, Viimsi vallal 154 protsenti ja Keila vallal 131 protsenti. Absoluutmahus on kõige rohkem võlakohustusi kahel suurimal linnal - Tallinnal 3,7 miljardit krooni ja Tartul 0,7 miljardit krooni. Pärnu linnal ja Viimsi vallal on mõlemal võlakohustusi 0,5 miljardi krooni ulatuses. Umbes 40 protsendil kohalikel omavalitsusel jäi võlakoormus alla 20 protsendi. Seejuures kolmeteistkümnel kohalikul omavalitsusel ei olnud 2009. aasta lõpu seisuga üldse kohustusi. Prognooside kohaselt aeglustub kohalike omavalitsuste võlakohustuste kasv 2010. aastal veelgi. Lisaks ajutisele piirangule ei ole kohalikel omavalitsustel täiendavaid kohustusi võimalik võtta tulude jätkuva languse tõttu.