Tööstress tekitab Eestis vaimseid häireid ja kasvajaid

Veebileht ütleb tööandjale otse: tööstressist tulevad  südame-veresoonkonnahaigused, ainevahetushäired, luu- ja lihaskonnavaevused, ärevushäired ja depressioon ning ka pahaloomulised kasvajad.

Tajutud mõttetu tegevus tekitab seejuures palju suuremat stressi kui suur koormus tööl, mida tunnetatakse vajalikuna, selgitas Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma tänasel tööstressi konverentsil. Kaarma lisas, et tööstressi tähelepanuta jätmine tekitab ettevõttele hiljem ka suuri kulutusi.

"Viimasel ajal on meil kollektiivne ärevushäire," hindas Kaarma praegust majandus- ja töökeskkonda. Ta lisas, et ettevõtjal on tööstressi ära tunda päris keeruline, sest inimesed häbenevad vaimse tervise probleeme, ei lähe arsti juurde ja nende häda ainult süveneb. "Vaadake, kuidas töötajad teie ettevõttes eluga hakkama saavad," julgustas ta.

Kaarma sõnul lülitab stressis organism end ümber kokkuhoiurežiimile, et oletatavateks raskusteks valmis olla. Sellest kipuvad stressis inimesed ka kaalus juurde võtma, ehkki ei söö väga palju.

Tööandja on kohustatud ka psühholoogiliste teguritega tegelema, kuigi seaduse järgi peab tööandja kindlustama töötaja vaid kokkulepitud tööga ja andma selgeid korraldusi, rõhutas ta.

Veebilehte stressvastu.ee saavad tööandjad kasutada ka tööstressi kaardistamiseks. Seal on 35 küsimusega küsimustik, mis mõõdab kuut olulist tööga seotud stressorite liiki. Küsimused koostanud Suurbritannia Töötervishoiu ja tööohutuse amet (HSE) lähtus parimast olemasolevast tõenduspõhisest teadmisest, mis seob töö omadusi terviseväljunditega.