- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,5%6 465,77
- DOW 302,06%45 707,06
- Nasdaq 1,71%21 460,45
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,42
- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,5%6 465,77
- DOW 302,06%45 707,06
- Nasdaq 1,71%21 460,45
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Agnes Makk: võlakirjad ei too suurt krediidiriski
Järgneb Agnes Maki kommentaar, mis ilmus täna Äripäevas.
Aasta eest integreeriti Swedbanki pensionifondide investeeringute igapäevane juhtimine Skandinaavia ühte suurimasse varahaldusettevõttesse Swedbank Robur. Selle aja jooksul on tehtud mitmeid muudatusi pensionifondide investeerimisstrateegias ja investeerimisinstrumentide valikul.
Eesti seadusandlus võimaldab pakkuda nelja erinevat II samba pensionifondi. Lisaks seaduse poolt ette nähtud erinevustele, oleme kõikidel II samba fondidel kehtestanud täiendavad iseseisvad riskiparameetrid, st iga fond on erineva riskitasemega ja sellest tulenevalt ka erineva oodatava tootlusega.
Keskne osa pensionifondidele kehtestatud iseseisvate riskiparameetrite juures on investeeringute allokatsioon ehk varade jaotus, millest lähtuvalt pensionifondide vara finantsturgudele üle majandustsükli paigutame.
Praegu saab meie fondide allokatsioonipõhimõtted kokku võtta kahe märklausega: investeeringud aktsiatesse lähtuvad globaalse hajutatuse põhimõttest ja investeeringud võlakirjadesse lähtuvad eesmärgist vältida aastases perspektiivis negatiivset tootlust ning pakkuda klientide varale kaitset aktsiaturgudele rahututel perioodidel.
Meie aktsiastrateegia tähendab eelkõige seda, et aktsiaportfellis on esindatud kõik peamised maailma aktsiaturud ning investeeringud pole kontsentreeritud üksikutele ja suhteliselt väikestele turgudele.
Üle majandustsükli paigutame 70 protsenti aktsiainvesteeringutest arenenud majandusega riikide turgudele ning 30% areneva majandusega riikide turgudele. Varasemalt olid suhted pigem vastupidi arenevate turgude kasuks. See pakkus aastaid väga head tootlust, kuid ka langus oli suurem.
Võrreldes globaalsete aktsiaindeksite struktuuriga, mis näitavad erinevate riikide aktsiaturgude osakaalu tervikust, investeerime praegu mõnevõrra rohkem meie kodu- ja naaberturgudele Balti riikides, Kesk- ja Ida-Euroopas ja Skandinaavias. Selline kodu- ja naaberturgude eelistamine on tavapärane strateegia ka aastakümneid toiminud arenenud riikide pensionifondides, sest võimekus lähiriike analüüsida on suurem ning paljud pensionifondid soovivad pikaajalise vaate tõttu teadlikult koduregiooni majandusse rohkem paigutada.
Pensionifondide võlakirjaportfell koosneb suures osas kõrge krediidireitinguga valitsuste ning ettevõtete võlakirjadest, need moodustavad võlakirjaportfellist 60%. Ülejäänud 40% on paigutatud kõrge reitinguga Eesti kroonis nomineeritud instrumentidesse, sh 2009. aastal väga head intressi pakkunud kroonihoiustesse.
Tulenevalt muutustest maailma majanduses, poliitikas ja finantsturgudel võib aja jooksul osutuda vajalikuks mõningate korrektiivide tegemine investeeringute allokatsioonis, millele vastavalt pensionifondide vara finantsturgudele üle majandustsükli paigutame. Näiteks Eesti liitumisel euroalaga kaob ära võimalus investeerida Eesti kroonis nomineeritud kõrge krediidireitinguga võlakirjadesse.
Kõigi võimalike investeeringute allokatsiooni muutuste juures lähtume kindlasti kahest kirjeldatud põhimõttest – investeerides võlakirjadesse ei võta me suurt krediidiriski ning investeerides aktsiatesse ei kontsentreeri me investeeringuid üksikutele ja suhteliselt väikestele turgudele.
Enimloetud
3
Suur eeskuju on Oleg Gross
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele