Ungari ja Kreeka – oma valuuta vs euro

Palju on kurdetud, et euroalasse „lukustatud“ Kreekal pole enam võimalust devalveerida, et kiiremini ja vähem valutult konkurentsivõime taastada. Ungaris aga, kus poliitikud vallandasid turgudel languse Ungari olukorda mõtlematult Kreekaga võrreldes, näitab forint, et odavam valuuta ei taga alati probleemidest valutumat väljapääsu, kirjutab leht.

Forint odavnes läinud nädalal euro suhtes 4,8% ja Šveitsi frangi suhtes 7,3%. Uue valitsuse eile korratud lubadus IMFi ja ELiga kokku lepitud eelarvedefitsiidist kinni pidada, ei suutnud turge kuigivõrd rahustada. Turud on kaotanud usalduse valitsuse poliitikasse ja kommunikatsiooni.

Forinti langus võib vallandada uue langusspiraali – ligi 45% Ungari avaliku sektori võlast on valuutavõlg, mis tähendab, et forinti järsk odavnemine tõstab kohe võla osakaalu SKPs. Mullu oli Ungari võla suurus 78,3% SKPst.

Erasektoris on olukord veel kehvem. Aprilli seisuga oli 63% eraisikute kinnisvaralaenudest valuutalaenud. See tähendab, et forinti odavnemine euro ja eriti Šveitsi frangi suhtes tähendab automaatselt võlakoorma kasvu ja majapidamiste ostujõu vähenemist.

Lisaks on küsimus ajas. Valuutakursi muutuse mõju avaldumine võib võtta aega, nagu näitab Suurbritannia käekäik, kus naela järsk odavnemine ei toonud ekspordi kasvu oodatud mahus. Kui probleem on nõudluses, mitte hinnas, jääb devalveerimise mõju kasvule piiratuks. Mõju võlgadele ja tarbimisele on seevastu palju vahetum.

Ungari valitsus, mis sai valijatelt väga suure toetuse, peab kiiresti kinnitama usaldusväärse plaani eelarvedefitsiidi vähendamiseks. Kui valitsus ei suuda turge veenda ning survet forintile vähendada, võib tekkida olukord, kus kekspangal tuleb sekkuda ja valuutareservid käiku lasta. Võimalik, et intressimäärad peavad tõusma. See muudaks niigi halva olukorra veel hullemaks. Nagu Kreekas, kuid teistmoodi.