Endine abiminister: olin justkui minister

Täna seitse aastat tagasi ehk 11.06.2003 võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis lõi võimaluse nimetada igas ministeeriumis ametisse abiminister. Juhan Partsi valitsus nimetas 8.10.2003 esimese abiministrina ametisse Pärnu metanoolitragöödia ohvrite päästmisega tuntuks saanud arsti Külvar Mandi. Mand vabastati sotsiaalministeeriumi abiministri kohalt 13.04.2005.

„Abiministri kohtade loomine oli koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud,“ meenutas Mand. „Ja just selle mõttega, et mammutministeeriumiteks muutunud ministeeriume ka valdkonnapõhiselt juhtida ning poliitilist vastutust kanda. Vastutasin kogu tervishoiuvaldkonna eest ehk maakeeli öeldes olin justkui tervishoiuminister.“

Mand ütles, et abiministrina töötades said tema jaoks väga paljud tõed kinnituse, miks Eesti riigis asjad ei toimi. „Ma olin näinud seda enne väljapoolt, miks asjad ei toimi, ja selles ametis olles nägin seda seestpoolt, miks asjad ei toimi,“ rääkis Mand. „Sest kui on ikka olemas  ametnikest koosnev võimas riigiaparaat, mis töötab reaalsusele vastu, siis ei saagi asjad toimida. See ametnike poolt fabritseeritud dokumentide ehk hulluste pakk minu laua peal oli kolm korda kõrgem kui see, kus olid kirjas mõistlikud asjad.“

Praegu Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Järvamaa Haiglas anestesioloogina töötav Mand enam poliitikas aktiivselt kaasa ei löö, ehkki on endiselt Isamaa ja Res Publica Liidu liige. „Poliitikas on mõtet siis olla, kui on kõrvu, kes su mõtteid kuulavad,“ lausus Mand. „Aga täna ei ole Eestis veel erakonda, kellele inimese tervis ja tervishoid üldse huvi pakub. See on praegu justkui asi iseeneses.“