- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötus langeb kahtluste kiuste
Kahtlusi, et registreeritud töötus ei näita siiski tööturu tegelikku paranemist, lükkavad ümber ka reedesed statistikaameti tulemused.
Töötukassa on viimased neli kuud teatanud töötuse järk-järgulisest vähenemisest ja reedel kinnitas sama ka statistikaamet.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu esimeses kvartalis rekordilise 137 000ni tõusis, vähenes ameti andmetel teises kvartalis veidi üle 9 000 töötu võrra 127 700le.
Töötuse määr langes 19,8 protsendilt 18,6 protsendile. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli töötus tänavu teises kvartalis siiski märkimisväärselt suurem.
Statistikaameti juhtivstatistiku Ülle Pettai sõnul võib ameti uuringu tulemusest järeldada küll, et ka registreeritud töötus viitab tööturu paranevale olukorrale. „Need trendid (töötuse määr ja registreeritud töötus – toim) käivad ikka käsikäes," ütles Pettai. "Lihtsalt uuringu järgne töötus on kõrgem kui registreeritud töötus, aga kõik viimased kvartalid näitavad, et kui neid graafikuid kõrvutada, siis nad jooksevad paralleelselt.“
Kuigi meeste tööpuuduse määr on jätkuvalt naiste omast suurem, näitas viimane kvartal meeste puhul mõnevõrra selle vähenemist – 25,2 protsendilt esimeses kvartalis 22,6 protsendile teises. Samas naiste töötuse määr isegi veidi tõusis, jäädes veidi alla 15%.
Pettai sõnul on hooajatöödel tavaliselt nii teisele kui ka kolmandale ehk n-ö suvekvartalitele suur mõju ja sealt tuli osaliselt ka praegune tööhõive kasv. Tööd saadi enim töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses, kinnisvaraalases tegevuses ning kunsti, meelelahutuse ja vabaaja tegevusaladel.
Näiteks jäätisetootja Balbiino võtab igal suvel lisatööjõudu, kuid ettevõtte müügidirektor Hindrek Männiku sõnul pole tegemist n-ö klassikaliste hooajatöölistega, sest töö on spetsiifilisem kui näiteks jäätise välimüügitöö. Männiku sõnul on neil juba välja kujunenud ja koolituse läbi teinud ja vajalike tervisetõenditega töötajaskond, kes teab, et saavad näiteks mai lõpust augusti keskpaigani teie juures igal aastal tööd.
Pettai usub, et langustrend jätkub ka kolmandas kvartalis. „Juulikuu näitab jätkuvalt töötukassa töötuse langust, aga see on muidugi alles kolmanda kvartali esimene kuu,“ märkis ta.
Järgmise kvartali statistikanumbritesse annab oma väikse panuse näiteks Eesti suurimaid kartuli- ja köögivilja tootjaid ja töötlejaid Laheotsa OÜ, kes võtab hooajatöölisi tööle pigem sügisepoole, kui algab suur saagikoristusaeg. Laheotsa OÜ juhatuse liige Risto Villers ütles, et ettevõte kasutab ajutist tööjõudu saagikoristusel, kaasates toodangu põllult ladudesse transportimisel lisavedajaid. Suvel on ettevõtte ajutise tööjõu vajadus minimaalne. Lisatööjõu arv on Teie sõnul aastast aastasse enam-vähem sama, umbes 10-15 inimest.
„Aga mis neljandas kvartalis saab, selle kohta ei oska me praegu midagi arvata, meil ei ole selle kohta veel ühtki arvu,“ ütles Pettai.
Autor: Kadri Bank, Silvia Kruusmaa
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele