• OMX Baltic−0,51%321,1
  • OMX Riga1,48%981,33
  • OMX Tallinn−0,6%2 264,42
  • OMX Vilnius−0,5%1 498,48
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 1000,46%10 739,07
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,27
  • OMX Baltic−0,51%321,1
  • OMX Riga1,48%981,33
  • OMX Tallinn−0,6%2 264,42
  • OMX Vilnius−0,5%1 498,48
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 1000,46%10 739,07
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,27
Energiajulgeoleku ning erinevate varustuskanalite avamise kontekstis on sageli viidatud Eestisse vedelgaasi terminali rajamise vajadusele. Sageli on selle huvi taga olnud sadamaomanikud, kuid teema pakub ka laiemat huvi.
Viimaste aastakümnete arengud on tekitanud rahvusvahelisel toormeturul arvestatava alternatiivi gaasijuhtmete kaudu tarnitavale maagaasile. Selleks on LNG (liquefied natural gas) ehk lihtsamalt vedelgaas.
Piltlikult öeldes pressitakse maagaas vedelgaasi saamiseks 620 korda kokku ja jahutatakse -160 kraadini. Gaasi vedeldamine teeb selle, ühe keskkonnasõbralikuma energiakandja, lihtsalt laevatatavaks ning ladustatavaks. Gaasi kasutamiseks soojendatakse terminalis vajalikul hulgal vedelgaasi üles ning pumbatakse gaasitorustikku. Vedelgaasi transpordivõimaluste avardamine on teinud majanduslikult tasuvaks maardlate rakendussevõtu ka tarbijatest kaugel asuvates piirkondades.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele