Töösturid laidavad ebakindlat seadusandlust

Nii häirib ASi Viisnurk finantsdirektorit Einar Pähklit valitsuse kaldumine äärmusest äärmusesse - kui on hea aeg, aetakse kulud suureks ja raisatakse kõik ära, kui on halb aeg, siis kärbitakse viimase piirini.

"Üks selline negatiivne näide on töötuskindlustus. Praegu töötukassa reservid kasvavad, kuid kriis kestab ja inimeste palgad pole ka oluliselt tõusma hakanud," rääkis Pähkel. "Poliitiliselt oleks praegu õige mitte lasta reservil suureneda, vaid vähendada selle asemel töötuskindlustusmaksu."

Pähkli sõnul käib väga suur poleemika 1% tulumaksu määra muutuse üle, kuid töötuskindlustusmaks suurenes keset kriisi üle 3%. Kusjuures tööjõu maksud on niigi väga kõrged.

Poliitikutel puudub selge arusaam ekspordi tähtsusest - vahel tundub, et vaid üksikud neist mõistavad, et riigieelarve rahavoo lätteks on Eesti ettevõtete eksporditulud.

Minule on selge, et riigieelarvet toitvad maksud on juba kolmas või neljas tuletis ekspordist laekunud rahast, poliitikutele ilmselt mitte. Imelik, et oma pere tasandil suudab iga inimene aru saada palga olemusest, riigi tasandil mõeldes ei suudeta aga mõista, et ka seal on ausalt, väljaspool peret teenitud "palk" oluline, et tagada "pere" ellujäämine.

Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juht

Eesti töötleva tööstuse üheks trendiks on hinnale orienteeritud tootmise asendumine tehnoloogiale orienteeritud tootmisega. Seda põhjustavad eelkõige pidevalt kallinevad ressursid (tööjõud, energia jms) ja mitmete riikide - näiteks Hiina, India, Brasiilia - võimas pealetung töötleva tööstuse maailma. Ega tegelikult ei ole ka lähitulevikus oodata järsku tootmismahtude kasvu ning majanduse tuntavat elavnemist. Seetõttu saavad paremini ikkagi hakkama ettevõtlikumad, ambitsioonikamad ja pidevalt uusi võimalusi otsivad ettevõtted.