Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töösturid laidavad ebakindlat seadusandlust

    Nii häirib ASi Viisnurk finantsdirektorit Einar Pähklit valitsuse kaldumine äärmusest äärmusesse - kui on hea aeg, aetakse kulud suureks ja raisatakse kõik ära, kui on halb aeg, siis kärbitakse viimase piirini.
    "Üks selline negatiivne näide on töötuskindlustus. Praegu töötukassa reservid kasvavad, kuid kriis kestab ja inimeste palgad pole ka oluliselt tõusma hakanud," rääkis Pähkel. "Poliitiliselt oleks praegu õige mitte lasta reservil suureneda, vaid vähendada selle asemel töötuskindlustusmaksu."
    Pähkli sõnul käib väga suur poleemika 1% tulumaksu määra muutuse üle, kuid töötuskindlustusmaks suurenes keset kriisi üle 3%. Kusjuures tööjõu maksud on niigi väga kõrged.
    "See käib nii inimeste kui ka riigi kohta, et reserve on hilja looma hakata, kui sissetulekud kukkuma hakkavad - seda tuleb teha siis, kui sissetulekud suurenevad," usub Pähkel. Ta on seda meelt, et riigi majanduspoliitika peab olema suunatud stabiilsuse suurendamisele, mitte kõikumiste võimendamisele.
    ASi Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo märkis, et toiduainetööstuse seisukohast saab välja tuua kaks murettekitavat valdkonda - kõrge maksukoormus ning oskustööjõu nappus ning selle kõrge maksustamine.
    "Kõrge maksukoormus ja kvaliteetse tööjõu nappus on tegurid, mis pärsivad meie ettevõtete konkurentsivõimet - peamiselt just välisturgudel," selgitas Kongo. "Et asja paremaks muuta, on vaja läbi viia reformid, mis ohjeldaksid üha kasvavat maksukoormust ettevõtetele ning alandama peaks ka sotsiaalmaksu määra."
    ASi Viru Keemia Grupp arendusdirektor Jaanus Purga märkis, et majanduskeskkonda mõjutava seadusandluse ebastabiilsus teeb planeerimise äärmiselt raskeks.
    "Kui iga paari aasta tagant muudetakse ettevõtte majandustegevust oluliselt mõjutavaid seadusi, siis on tööstussektoris väga keerukas tegutseda," tõdes ta. "Näiteks keskkonnatasude muutmine ja aktsiiside muutmine."
    Teine suuresti segav tegur on Purga sõnul Eesti poliitikute ja ametnike orjalik püüdlikkus ja lömitamine kõige puhul, mis puudutab Euroopa Liitu. "See on uskumatu, millise püüdlikkuse ja rumalusega proovitakse tihtipeale n-ö rongist ette joosta ja piiranguid enne ja rangemalt juurutada kui Euroopas," iseloomustas ta. "Püütakse olla pühamad kui paavst ise - selle asemel, et Eesti talupojatarkusega teha nii vähe kui võimalik ja nii hilja kui võimalik neid asju, mis on selgelt rumalad."
    Purga lisas, et ebakindlas staatuses euroga liitumine, hambad ristis ja veri ninast väljas, ning siis, kui pool rahvast on selgelt selle vastu, on tema meelest üks äärmiselt küsitav aktsioon.
    Martin Arula, ASi Toftan juhataja
    Poliitikutel puudub selge arusaam ekspordi tähtsusest - vahel tundub, et vaid üksikud neist mõistavad, et riigieelarve rahavoo lätteks on Eesti ettevõtete eksporditulud.
    Minule on selge, et riigieelarvet toitvad maksud on juba kolmas või neljas tuletis ekspordist laekunud rahast, poliitikutele ilmselt mitte. Imelik, et oma pere tasandil suudab iga inimene aru saada palga olemusest, riigi tasandil mõeldes ei suudeta aga mõista, et ka seal on ausalt, väljaspool peret teenitud "palk" oluline, et tagada "pere" ellujäämine.
    Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juht
    Eesti töötleva tööstuse üheks trendiks on hinnale orienteeritud tootmise asendumine tehnoloogiale orienteeritud tootmisega. Seda põhjustavad eelkõige pidevalt kallinevad ressursid (tööjõud, energia jms) ja mitmete riikide - näiteks Hiina, India, Brasiilia - võimas pealetung töötleva tööstuse maailma. Ega tegelikult ei ole ka lähitulevikus oodata järsku tootmismahtude kasvu ning majanduse tuntavat elavnemist. Seetõttu saavad paremini ikkagi hakkama ettevõtlikumad, ambitsioonikamad ja pidevalt uusi võimalusi otsivad ettevõtted.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.