Märten Ross ei näe survet palga- ega hinnatõusuks

Ross nentis, et mõistab toormehindade kallinemist ja ka Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi ning ettevõtja Jüri Mõisa sõnumit, et hindade tõstmine on hea ja lausa vajalik, ent seejuures ei saa mööda vaadata suurest tööpuudusest ja vajadusest pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Lisaks pidas Ross ohtlikuks seda, kui tekivad ootused, et hinnad niikuinii tõusevad ja peavadki tõusma. "Kui vaadata suurt pilti, peame olema konkurentsivõimelised võimalikult hea tootega võimalikult madala hinna juures! Edu ei tule läbi hinnatõusu, vaid tänu sellele, et oleme tootlikumad ehk oleme edukad oma põhitegevuses," teatas Ross.

„Kui kellegi äriplaan üles ehitatud selliselt, et tänu euro tulekule saab Eestis hindu tõsta, on see täiesti vale äriplaan,“ lisas ta.

Hinnatõusust rääkides nentis Ross veel, et kui edaspidi peaks korduma 2007-2008 aastatele sarnane hinnaralli, siis me väga palju kriisist õppinud ei ole. „Peab rõhutama, et kui 2008. aastal oli näha, et ka globaalsed hinnaootused liikusid üles poole, siis nüüd on sisuliselt konsensus nii tarbijatel kui ka finantsturgudel, et euroala inflatsioon püsib alla 2 protsendi," sõnas Ross.

Hindade tõstmise suhtes kriitiline Ross ei näe survet ka palkade tõstmiseks. „Päris mitmes sektoris aeti kriisi ajal läbi vähemate tundide ja töökohtade, mitte palkade korrigeerimisega. Selles peitub oht, et palgatase püsib liiga kõrgel, et uued töökohad saaks loodud,“ rääkis keskpankur.

Küsimuse peale, mida arvab Ross rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekust, et riigisektoris tuleb palgad külmutada, teatas ta, et arvestades, kui suur on tööpuudus, ei tohikski palgasurve liiga suur olla. Samas ei osanud Ross veel kommenteerida, kas tema töökohas Eesti Pangas uuel aastal palgad tõusevad, langevad või jäävad samale tasemele. „Me pole seda veel arutanud,“ väitis ta.

Ettevõtja saalist uuris Rossilt, mida ta soovitab teha olukorras, kus analüütikute prognoose ei juleta uskuda, isegi mitte konservatiiivseid prognoose. Keskpankur ütles selle peale, et suurim viga oleks lähtuda ainult ümberringi nähtavatest prognoosidest, ilma isikliku sõnumita. „See, mida suur turg teeb, on oluline info, aga karjas kaasa joostes võib vigu teha. Kui olla ise agressiivne prognooside juures, siis ühest küljest eksid rohkem, aga need eksimused on väiksema tähtsusega, kui karjas edasi istudes ja sama ulgu ulgudes,“ märkis Ross.

Rossi ettekandest jäi kõlama üsnagi hirmutav tõdemus, et tööpuudus Eestis jääb lähiaastatel suureks ja põhjustab pikaajalist töötust. „Ettevõtted panustavad esialgu tootlikkuse tõstmisse, mitte uute töökohtade loomisse,“ arvas Ross, kuid lisas siiski, et tootlikkuse tõustes saab luua ka töökohti. Kuna lähematel aastatel kasvab majandus Rossi sõnul 4-5 protsenti aastas, võib arvata, et kõige hullem on möödas.

Tasakaaluks tööpuuduse probleemile tõi Ross välja, et Eesti eksport liigub edaspidigi tõusuteed. „Meie eksportöörid on tublid olnud ja suutnud taastada 2007. aastal olnud ekspordimahud. 2008. rekordaasta mahud on veel saavutamata, kuid ekspordi kasv jätkub,“ sõnas ta.

Autor: Piret Reiljan, Kadrin Karner