• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Selleaastase Nobeli füüsikapreemia said kaks Manchesteri ülikooli füüsikut eksperimentide eest grafeeni nimelise materjaliga, mis võib viia uute lahendusteni elektroonikatööstuses.
Manchesteri ülikoolis tegutsevad hollandi kodanik Andre Geim ning Suurbritannia ja Venemaa kodakondsusega Konstantin Novoselov uurivad grafeeni, mis on ühe aatomi paksune materjal.
Tänu grafeenile saavad teadlased uurida nüüd uut klassi kahemõõtmelisi materjale, millel on kvantfüüsika seisukohalt unikaalsed omadused. Peale selle annab see aga uusi võimalusi materjali- ja elektroonikatööstusele.
Arvatakse, et grafeenitransistorid on tunduvalt kiiremad kui praegu arvutite tootmises kasutusel olevad silikoontransistorid. Kuna see uus materjal on praktiliselt läbipaistev ja heade juhtivusomadustega, on seda võimalik kasutada puutetundlikel ekraanidel, valguspaneelidel ja võib-olla ka päikesepatareides, kirjutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia oma tänases pressiteates.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele