Nobeli laureaadid tõid elektroonikasse uue ajastu

Selleaastase Nobeli füüsikapreemia said kaks Manchesteri ülikooli füüsikut eksperimentide eest grafeeni nimelise materjaliga, mis võib viia uute lahendusteni elektroonikatööstuses.

Manchesteri ülikoolis tegutsevad hollandi kodanik Andre Geim ning Suurbritannia ja Venemaa kodakondsusega Konstantin Novoselov uurivad grafeeni, mis on ühe aatomi paksune materjal.

Tänu grafeenile saavad teadlased uurida nüüd uut klassi kahemõõtmelisi materjale, millel on kvantfüüsika seisukohalt unikaalsed omadused. Peale selle annab see aga uusi võimalusi materjali- ja elektroonikatööstusele.

Arvatakse, et grafeenitransistorid on tunduvalt kiiremad kui praegu arvutite tootmises kasutusel olevad silikoontransistorid. Kuna see uus materjal on praktiliselt läbipaistev ja heade juhtivusomadustega, on seda võimalik kasutada puutetundlikel ekraanidel, valguspaneelidel ja võib-olla ka päikesepatareides, kirjutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia oma tänases pressiteates.

Füüsikud eraldasid tavalise kleeplindi abil grafeeni tükikesest grafiidist, viimast leidub tavalistes pliiatsites. Nad suutsid saada kätte süsinikuhelbe, mis on vaid aatomipaksune. Siiani olid paljud arvanud, et nii õhukese kristallmaterjali puhul on seda võimatu teha nii, et materjal oleks püsiv.

"Grafeen kui materjal on täiesti uus mitte ainult seetõttu, et ta on nii õhuke, vaid ka seetõttu, et ta on väga tugev. Elektrijuhina toimib ta sama hästi kui vask ning soojusjuhina teeb silmad ette kõigile teistele materjalidele,“ seisab pressiteates.

„Plastikuga segades võib grafeenist teha aga elektrijuhte, mis on soojuskindlamad ja mehaaniliselt vastupidavamad. Tulevikus võib seda materjali kasutada ka satelliitide, lennukite ja autode tootmisel.

See on peaaegu läbipaistev, kuid samas nii tihke, et isegi heelium, kõige väiksem gaasiaatom, ei suuda seda läbida. Süsinik, mis on kõige elusa alus Maal, on meid taaskord üllatanud.“