Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad on sunnitud uued töökohad loomata jätma
"Kui küsida ettevõtjate käest, mis segab neil tootmismahtude suurendamist, siis on kõige populaarsem vastus, et valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, kõige enam napib insener-tehnilist kaadrit," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing eile värske uuringu tulemusi kommenteerides.
Josingu sõnul investeerivad ettevõtjad masinatesse ja seadmetesse suuri summasid, kuid napib töötajaid, kes omaksid nii tehnilisi teadmisi kui ka haldusalaseid oskusi. Teisalt on keeruline leida lihttöölisi, kes on nõus töötama 6000-8000kroonise palga eest, ja valdavaks on saanud probleem, et töötu soovib lihttöö tegemise eest vähemalt 10 000kroonist kuupalka.
"Sellisel juhul tekib aga küsimus, kes peaksid meil töötama alla keskmise palga," märkis Josing.
"Praegu on tööturule saabunud murdepunkt ja oodatakse, missuguseks kujuneb töötuse number aasta lõpuks," kommenteeris Josing.
Josingu väitel läheb ekspordi suunitlusega ettevõtetel oluliselt paremini kui vaid siseturule orienteeritud ettevõtetel. Tööstussektoris töökohti jätkub ja seal võetakse töötajaid pigem juurde, kui koondatakse. Ehitussektoris jätkub tööjõu vabanemine, kuid suur osa ettevõtteid püüab siiski töötajate arvu stabiilsena hoida.
Josingu kinnitusel on kaubanduses, teeninduses ja turismivaldkonnas pärast suvehooaega palju tööjõudu vabanenud ja seega töökohtade arv pigem väheneb, kui kasvab. "Väga oluline on see, kas teenindussektorist vabanenud tööjõud soovib täita tehastes loodavaid ametikohti," lisas ta.
Instituudi uuringute kohaselt soovib iga viies IT-ettevõte värvata uusi töötajaid. Tööstussektoris väitis 16 protsenti tippjuhtidest, et nad vajavad uusi töötajaid. Lisaks vajab tööjõudu ka transpordisektor.
Eesti majanduse olukord on paranenud, kuid pole veel hea. Kohalikud majanduseksperdid hindasid kolmandas kvartalis Eesti majandust 3,9 punktiga, mis on eelmisest, juulikuu hinnangust 1,1 punkti võrra kõrgem. Rahuldavaks võiks lugeda 5punktilist hinnangut.
Kõige olulisem on küsimus, missuguseks kujuneb olukord kuue kuu pärast. 69 protsenti eksperte usub, et siis on Eesti majanduse olukord parem kui nüüd ning olukorra halvenemisse ei usu keegi. Majandusekspertide hinnangul paraneb 2010. aasta lõpuks SKP 2%.