Ettevõtlus ja avalik sektor

Ettevõtluse edendamise kontekstis räägitakse palju era- ja avaliku sektori koostööst, enamasti mõistetakse selle all äriettevõtete ja teadusasutuste vahelisi suhteid. Kuid piirkondade ettevõtluse arengule suunatud koostööl on muidki aspekte, näiteks koostöö riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning ka omavalitsuste vaheline koostöö.

Näiteks Muuga sadam asub omavalitsuste - Tallinna, Maardu linna ja Jõelähtme valla - kokkupuutekohas. Omaniku järel saab sadamast suurimat tulu ilmselt Maardu linn, sest enamik sadamas toimetavate firmade töötajatest elavad just Maardus, kuhu laekub 11,4% nende brutopalgast. Kui tähtsa osa omavalitsuste eelarves moodustab üksikisiku tulumaks, teab igaüks. Ja tulude muutumist tajub avalike teenuste kaudu iga inimene.

Kuid Rae vallas asuva Kalevi kommivabriku puhul laekub üksikisiku tulumaks Tallinnale, kus elab enamik töötajaist. Kuna tänavate, tehnovõrkude jm rajamine on omavalitsuste kanda, siis tekib küsimus: miks peaks Tallinn või Jõelähtme vald huvituma Muuga sadama piirkonna ettevõtluskeskkonna arengust? Miks peaks Rae vald soovima uusi tootmis- ja laokomplekse?

Järeldus on karm: mingit otsest motivatsiooni töökohtade loomisele kaasaaitamiseks ühelgi Eesti omavalitsusel praegu ei ole. Teinegi järeldus ei ole pehmem: motivatsiooni, mis stimuleeriks omavalitsusi koostöös ettevõtluskeskkonda parandama, ei ole.

Buumiaastatele tagasi vaadates, mil lähivallad külvasid põlluasumite detailplaneeringuid ja reklaamisid end meeldiva elukeskkonnana, tõid mitmed arengukavas plussina esile just pealinna läheduse. Riigi regionaalne käepikendus - maavalitsus - vaatas protsessi tuimalt pealt. Põhimõte "võtaksime midagi ette, aga käed on seotud" kehtib nii detailplaneeringute kui ka ettevõtluse arengute puhul. Järelikult tuleb kellelegi need ülesanded ja vastutus anda, sest omavalitsuste piire ületavate tegurite hulk kasvab, omavalitsuste huvid piirduvad aga suuresti vaid elanikega.

Pole kahtlust, et ettevõtluse arengu vaatepunktist on omavalitsuse ja riigi tasandi vahel tühimik.

Ja veel üks teema: kas teaduspark Tehnopol on suunatud vaid Tallinna firmadele? Kas Tartu TAKide väljund on vaid Emajõe Ateena ettevõtetele? Ümber mõtestamist nõuab kohalike omavalitsuste omavaheline ja riigiga tehtav koostöö tugistruktuuride kavandamise, rajamise jne rahastamisel.

Tehnopolile panid aluse linn, ülikool ja ministeeriumid. Ühelt poolt on tegemist riiklikku süsteemi kuuluvate institutsioonidega, teisalt justkui regionaalse institutsiooniga. Tööd on hästi tehtud, kuid on selge, et kvalitatiivselt uueks arenguhüppeks ei piisa olemasolevatest vahenditest ega staatusest, vaja on muutusi. Kes peaks neid kavandama? Näiteks Helsingi saab sellised teenused firmalt Culminatum Innovation OY LTD, kus omanikeks on Uusimaa omavalitsuste liit, Helsingi, Espoo ja Vantaa linnad, Helsingi piirkonna ülikoolid jt. Culminatumi eesmärk on selliste projektide algatamine ja elluviimine, mis aitavad kaasa ettevõtluskeskkonna innovatiivsele arengule.

Miks ei võiks Tehnopol olla Põhja-Eesti Culminatum? Ilmselgelt aitaks Tehnopolile ja Tartu teaduspargile regionaalse staatuse tagamine kaasa kogu Eesti majanduse arengule ja sellest peaks olema huvitatud eelkõige riik.

Autor: Marek Jürgenson