Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlus ja avalik sektor

    Ettevõtluse edendamise kontekstis räägitakse palju era- ja avaliku sektori koostööst, enamasti mõistetakse selle all äriettevõtete ja teadusasutuste vahelisi suhteid. Kuid piirkondade ettevõtluse arengule suunatud koostööl on muidki aspekte, näiteks koostöö riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning ka omavalitsuste vaheline koostöö.
    Näiteks Muuga sadam asub omavalitsuste - Tallinna, Maardu linna ja Jõelähtme valla - kokkupuutekohas. Omaniku järel saab sadamast suurimat tulu ilmselt Maardu linn, sest enamik sadamas toimetavate firmade töötajatest elavad just Maardus, kuhu laekub 11,4% nende brutopalgast. Kui tähtsa osa omavalitsuste eelarves moodustab üksikisiku tulumaks, teab igaüks. Ja tulude muutumist tajub avalike teenuste kaudu iga inimene.
    Kuid Rae vallas asuva Kalevi kommivabriku puhul laekub üksikisiku tulumaks Tallinnale, kus elab enamik töötajaist. Kuna tänavate, tehnovõrkude jm rajamine on omavalitsuste kanda, siis tekib küsimus: miks peaks Tallinn või Jõelähtme vald huvituma Muuga sadama piirkonna ettevõtluskeskkonna arengust? Miks peaks Rae vald soovima uusi tootmis- ja laokomplekse?
    Järeldus on karm: mingit otsest motivatsiooni töökohtade loomisele kaasaaitamiseks ühelgi Eesti omavalitsusel praegu ei ole. Teinegi järeldus ei ole pehmem: motivatsiooni, mis stimuleeriks omavalitsusi koostöös ettevõtluskeskkonda parandama, ei ole.
    Buumiaastatele tagasi vaadates, mil lähivallad külvasid põlluasumite detailplaneeringuid ja reklaamisid end meeldiva elukeskkonnana, tõid mitmed arengukavas plussina esile just pealinna läheduse. Riigi regionaalne käepikendus - maavalitsus - vaatas protsessi tuimalt pealt. Põhimõte "võtaksime midagi ette, aga käed on seotud" kehtib nii detailplaneeringute kui ka ettevõtluse arengute puhul. Järelikult tuleb kellelegi need ülesanded ja vastutus anda, sest omavalitsuste piire ületavate tegurite hulk kasvab, omavalitsuste huvid piirduvad aga suuresti vaid elanikega.
    Pole kahtlust, et ettevõtluse arengu vaatepunktist on omavalitsuse ja riigi tasandi vahel tühimik.
    Ja veel üks teema: kas teaduspark Tehnopol on suunatud vaid Tallinna firmadele? Kas Tartu TAKide väljund on vaid Emajõe Ateena ettevõtetele? Ümber mõtestamist nõuab kohalike omavalitsuste omavaheline ja riigiga tehtav koostöö tugistruktuuride kavandamise, rajamise jne rahastamisel.
    Tehnopolile panid aluse linn, ülikool ja ministeeriumid. Ühelt poolt on tegemist riiklikku süsteemi kuuluvate institutsioonidega, teisalt justkui regionaalse institutsiooniga. Tööd on hästi tehtud, kuid on selge, et kvalitatiivselt uueks arenguhüppeks ei piisa olemasolevatest vahenditest ega staatusest, vaja on muutusi. Kes peaks neid kavandama? Näiteks Helsingi saab sellised teenused firmalt Culminatum Innovation OY LTD, kus omanikeks on Uusimaa omavalitsuste liit, Helsingi, Espoo ja Vantaa linnad, Helsingi piirkonna ülikoolid jt. Culminatumi eesmärk on selliste projektide algatamine ja elluviimine, mis aitavad kaasa ettevõtluskeskkonna innovatiivsele arengule.
    Miks ei võiks Tehnopol olla Põhja-Eesti Culminatum? Ilmselgelt aitaks Tehnopolile ja Tartu teaduspargile regionaalse staatuse tagamine kaasa kogu Eesti majanduse arengule ja sellest peaks olema huvitatud eelkõige riik.
    Autor: Marek Jürgenson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.