Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõtteviisi muutus sünnitab võlaringi

    Tänane Äripäev kirjutab muutuvatest aegadest, täpsemalt majanduslanguse tingitud mõtteraamistiku muutumisest. Uute aegade saabumine võib Äripäeva arvates kaasa tuua aga veel ühe uue nähtuse me majandussuhetes - massiivse võlaringi.
    Äripäeva tänane luubilugu räägib, et üks möödunud kümnendi edukamaid Eesti ehitusfirmasid on raskustesse sattudes teinud võlausaldajaile ettepaneku - kui nõustute võlanõuete vähendamisega, on teil lootust osa oma rahast veel kunagi näha. Poolt ja paari aasta jooksul. Kui nõuate tervet võlasummat, läheme pankrotti ning te ei saa midagi.
    Äripäeva möödunudnädalasel konverentsil "Äriplaan 2011" esinedes rääkis ka suurettevõtja Jüri Mõis - kui tuled võlga nõudma ja kohtu ning pankrotiga ähvardama, siis ei saa sa midagi, kui ilusasti räägid, siis võime kokkuleppele jõuda.
    Ning saal, sajad ja sajad Eesti edukamad ettevõtjad reageerisid heatahtlikult, äratundvalt. Mõne aasta eest oleks seesama saal Mõisa sama jutu eest välja vilistanud.
    See näitab Äripäeva meelest ülimalt ilmekalt, et uued ajad on ettevõtjad - nii võlausaldajad kui ka võlglased - uutmoodi mõtlema sundinud.
    Eks see ole tegelikult mõneti ka mõistetav - kui ettevõttel ikkagi raha ega muid likviidseid vahendeid ei ole, siis ei ole sealt ka midagi võtta. Kui ettevõttel on aga ette näidata hea tahe, mõnedki lepingud ja kliendid ning seega ka tulevased rahavood, võib poole rahasumma ootamine end ära tasuda.
    Kui lähed aga kohe kohtu, inkasso ja pankrotiga ähvardama, tekitab see trotsi nii võlgnikus kui ka teistes võlausaldajais, kelle maksegraafiku sa oma nõudmistega sassi lööd, ja nii võidki end teiselpool vastloodud ühisrinnet leida ning sootuks tühjade pihkudega leida. Ühesõnaga, tänapäeval on võlasuhete rahumeelseks lahenduseks asja mõistusega võtmine: kui võlgnikul ei ole raha, aga ta näitab üles tahet võlg tasuda, siis tuleb kannatada, mitte ähvardada.
    Kuid Äripäeva arvates võib taoline mõtteviisi muutus ehk poole rahaga leppimine ja sellegi pikaajaline ootamine tekitada võlaringi, sest ka võlausaldajal on tihtipeale omakorda võlausaldajad jne. Ning oleks utopistlik arvata, et kogu see võlaring ühtse 50% lahendusega lepiks. Eriti siis, kui võlausaldajate seas juhtub mõni pank olema. Sest olenemata ringlevatest muinasjuttudest (pank: tulge kohe, kui satute raskustesse, räägime, leiame lahenduse) võtab pank oma võla ning sellele otsa tiksunud intressid siiski enam-vähem kohe ja täies ulatuses - tema nõuded on ju hüpoteekide-käendustega kaitstud.
    Mida siis teha? Võib-olla oleks abi sellest, kui luua võlarattasse pöörlema jäänud ettevõtja avitamiseks üks ajutine riiklik KredExi-laadne fond, kes võlaringi sattunule tulevaste rahavoogude arvelt hetkelist leevendust pakuks?
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.