• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõtteviisi muutus sünnitab võlaringi

    Tänane Äripäev kirjutab muutuvatest aegadest, täpsemalt majanduslanguse tingitud mõtteraamistiku muutumisest. Uute aegade saabumine võib Äripäeva arvates kaasa tuua aga veel ühe uue nähtuse me majandussuhetes - massiivse võlaringi.
    Äripäeva tänane luubilugu räägib, et üks möödunud kümnendi edukamaid Eesti ehitusfirmasid on raskustesse sattudes teinud võlausaldajaile ettepaneku - kui nõustute võlanõuete vähendamisega, on teil lootust osa oma rahast veel kunagi näha. Poolt ja paari aasta jooksul. Kui nõuate tervet võlasummat, läheme pankrotti ning te ei saa midagi.
    Äripäeva möödunudnädalasel konverentsil "Äriplaan 2011" esinedes rääkis ka suurettevõtja Jüri Mõis - kui tuled võlga nõudma ja kohtu ning pankrotiga ähvardama, siis ei saa sa midagi, kui ilusasti räägid, siis võime kokkuleppele jõuda.
    Ning saal, sajad ja sajad Eesti edukamad ettevõtjad reageerisid heatahtlikult, äratundvalt. Mõne aasta eest oleks seesama saal Mõisa sama jutu eest välja vilistanud.
    See näitab Äripäeva meelest ülimalt ilmekalt, et uued ajad on ettevõtjad - nii võlausaldajad kui ka võlglased - uutmoodi mõtlema sundinud.
    Eks see ole tegelikult mõneti ka mõistetav - kui ettevõttel ikkagi raha ega muid likviidseid vahendeid ei ole, siis ei ole sealt ka midagi võtta. Kui ettevõttel on aga ette näidata hea tahe, mõnedki lepingud ja kliendid ning seega ka tulevased rahavood, võib poole rahasumma ootamine end ära tasuda.
    Kui lähed aga kohe kohtu, inkasso ja pankrotiga ähvardama, tekitab see trotsi nii võlgnikus kui ka teistes võlausaldajais, kelle maksegraafiku sa oma nõudmistega sassi lööd, ja nii võidki end teiselpool vastloodud ühisrinnet leida ning sootuks tühjade pihkudega leida. Ühesõnaga, tänapäeval on võlasuhete rahumeelseks lahenduseks asja mõistusega võtmine: kui võlgnikul ei ole raha, aga ta näitab üles tahet võlg tasuda, siis tuleb kannatada, mitte ähvardada.
    Kuid Äripäeva arvates võib taoline mõtteviisi muutus ehk poole rahaga leppimine ja sellegi pikaajaline ootamine tekitada võlaringi, sest ka võlausaldajal on tihtipeale omakorda võlausaldajad jne. Ning oleks utopistlik arvata, et kogu see võlaring ühtse 50% lahendusega lepiks. Eriti siis, kui võlausaldajate seas juhtub mõni pank olema. Sest olenemata ringlevatest muinasjuttudest (pank: tulge kohe, kui satute raskustesse, räägime, leiame lahenduse) võtab pank oma võla ning sellele otsa tiksunud intressid siiski enam-vähem kohe ja täies ulatuses - tema nõuded on ju hüpoteekide-käendustega kaitstud.
    Mida siis teha? Võib-olla oleks abi sellest, kui luua võlarattasse pöörlema jäänud ettevõtja avitamiseks üks ajutine riiklik KredExi-laadne fond, kes võlaringi sattunule tulevaste rahavoogude arvelt hetkelist leevendust pakuks?
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.