Hannes Sarv • 8. oktoober 2010 kell 3:40

Võlaringmäng

Väikefirma OÜ Elektrimees nõuab Eesti mõistes suure kinnisvaraarendusfirma OÜ Estconde-E pankrotti, kuna pole siiani ettevõttelt võlga kätte saanud.

Jüri Mõis tegi eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil kuulajatele selgeks, et pankrotiavaldust pole mõtet esitada, kuna rahast võib siis vaid unistama jääda. Keilas asuv väike elektritööde firma Elektrimees nõuab siiski endast palju suurema ja küllalt tuntud ehitusfirma Estconde-E maksejõuetuks kuulutamist. Mis neil arus on?

"Ükski normaalselt mõtlev ettevõtja ei algata võlgniku suhtes pankrotti, vaid proovib koostöös probleemid ära lahendada," ütles Jüri Mõis eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil. "Pankrotiga ähvardamine tundub rohkem ärplemise viis, kui majanduslik meetod," selgitas ta.

Augustis esitas OÜ Elektrimees Eesti mõistes suure ning ehitus- ja kinnisvararingkondades hästi tuntud Estconde gruppi kuuluva OÜ Estconde-E vastu pankrotiavalduse. Neil on juba aasta eest lõpetatud tööde eest saamata ligi kaks miljonit krooni. Estconde-E sipleb aga võlaringis ja on ettevõtet sisemiselt saneerinud. Enamiku võlausaldajatega on nad võlgade vähendamises ja tasumises kokku leppinud, ent Elektrimehega pole nad vettpidava kompromissini jõudnud.

"Oled 10 miljonit krooni võtnud, ütled, et maksan 5 miljonit ära ja lahkume sõpradena," jätkas Mõis. Peatöövõtja jääb võlgu alltöövõtjale, alltöövõtja omakoda tarnijale. Kõik on võlgu pankadele. Mõis rääkis konverentsil eelkõige oma betoonitootjast ASst Talot, mille suurimaks omanikuks ta mullu detsembris sai. "Selle kriisi nimi ongi võlakriis," lisas ta. Käesolev lugu toob ühe võlanõudja ja võlgniku näitel välja, kuivõrd õigus Mõisal oli.

Läti lõikas valusalt näppu

Estconde ja selle omanikega seotud ettevõtted on Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul vägagi tõsised tegijad. Neile kuuluvad kesklinnas kõrguv City Plaza hoone, Pärnu maantee kõrghoone, kus asub ka Nordecon Internationali kontor, korteriarendused Kadriorus jne. Veel 2007. aastal ulatus Estconde-E müügitulu 232,8 miljoni kroonini ja see lasi puhaskasumi reale kirjutada 20 miljonit krooni. Firma omanikeringis on kinnisvaraäris kogenud mehed – Rein Tallermo, Peeter Soovik ja Angel Andla.Lisaks kodusele turule on Estconde tegutsenud nii Venemaal kui Lätis. Just lõunanaabrite turu kokkukukkumine kaks aastat tagasi viis ettevõtte raskustesse. Ahelreaktsioonina on sealt alguse saanud spiraal viinud nüüd ühe alltöövõtja, OÜ Elektrimees, pankrotiavalduse esitamiseni.

Probleem üleval aasta aega

"Pankrotihoiatusi on nende (Elektrimees – toim) käest tulnud mitu tükki. See on uus selles mõttes, et enne ei ole ta jõudnud kohtusse," jätkab Andla. Tegelikult hoiatasid nad võimaliku pankroti eest oma võlausaldajaid esimesena ise. Andla sõnul oli see sunnitud käik, et ettevõtet ellu jätta. Kuna Estconde-E vaevles suures likviidsuskriisis, tegid nad mullu novembris võlausaldajatele ettepaneku firma võlgnevuste vähendamiseks. Esimeses pakkumises, mis ka Äripäeva käsutuses, oli nende ettepanekuks suurematele võlausaldajatele, et nood loobuks 75% oma nõudest. Vastasel korral, tõdes juhtkond, on nad sunnitud pankrotiavalduse sisse viima.Kokku oli Estconde-E-l võlgnevusi enam kui 90le ettevõttele summas 23,5 miljonit krooni. Kohustused pankadele ulatusid 70 miljoni kroonini. Pankadega läbi rääkida pole võimalik – nemad nõuavad alati oma koos intressidega. Ja neil ei ole ka midagi kaotada, sest nende nõuded on hüpoteekidega tagatud. Ka pankroti korral saaks just pank oma osa varas kätte, ent enamus võlausaldajatest jääks oma rahast ilma.Ettevõtjatest võlanõudjatega saavutati lõpuks kokkulepe, millega nõustus Andla sõnul enamik. Ühe Estconde-E võlausaldaja sõnul tähendas see poolest summast loobumist ja tasumise ajatamist kuni järgmise aasta lõpuni.   

Läbirääkimistelaua taga istus ka nüüd pankrotiavalduse kohtusse saatnud Elektrimees, kes alltöövõtu korras tegi mullu suvel Estcondele töid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ruumide renoveerimise riigihankel. Elektrimehe ja veel mõnede väiksemate võlausaldajatega jäi Estcondel lõplik leppimine saavutamata. "Saavutati kokkulepe. Päev varem teatas Elektrimees, et taganeb kokkuleppest. Teatas, et ei sobi. Siis oli päev mõtlemisaega, et mis teha. Otsustasime, et maksame teistele ära,“ täpsustab Andla.

Elektrimehe juht: meil on oma võlausaldajad

OÜ Elektrimees juht Eero Lall mäletab seda teisiti. „Kui ta nüüd väidab, et me nõus oleme olnud, siis see ei vasta tõele. Neid kokkuleppe variante on olnud üsna mitmeid. Ja esimesed sellises stiilis, et 25% summast saate kätte ja ülejäänust loobute. Kätte saate selle osa ca kahe aasta jooksul,“ meenutab Lall. See pakkumine ei saanud neile kuidagi sobida. Elektrimees on tööd ära teinud ja üle andnud ning omakorda võlgu tarnijatele. Kokkulepe oleks neile suure tõenäosusega maksejõuetust tähendanud, kuna konkreetsel objektil jäi üle poole summast tööde eest saamata. Estconde on neile vahepeal küll eraldi kokkulepete alusel vähehaaval maksnud, aga viimastel kuudel on maksed katkenud. Samas see, et vahepeal vähehaaval raha tilkus, on aidanud Elektrimehel seni edasi tegutseda ja oma võlausaldajad maha rahustada.Lall on põhimõtteliselt Mõisaga nõus, et pankroti taotlemine ei ole hea lahendus. Ent tema valikud on olnud kogu aeg nigelad. Miks peaks tema minema Elektrimehe pankrotiavaldus näpus kohtusse, kui tal on tegelikult tehtud tööde eest jäänud raha saamata?

Andla lubab kokkulepet

Äriplaani konverentsil esinenud Mõisa sõnul hakatakse nendele võlausaldajatele, kes kokku leppida ei soovi, kaikaid kodaratesse loopima. Neid proovitakse maha raputada.  Ei – Andla ütleb, et kindlasti saavutavad nad Elektrimehega veel nüüdki kokkuleppe enne, kui pankrotiavaldus kohtus arutlusele tuleb. Lall kinnitab, et läbirääkimised on pärast mõningast vaikust uuesti alanud. Ehk on see seotud pankrotiavalduse esitamisega. Ehk hoopis sellega, et Äripäev teema vastu huvi tundis. Ei tea. Ta kinnitab, et loomulikult on võimalus kokkuleppeks olemas. Kuid poolt nõudest loovutada nad lihtsalt ei saa.Estconde-E on aga Andla sõnul aasta jooksul suutnud suure osa oma võlgnevustest tasuda. Ettevõtjatest võlausaldajad on osast summast loobunud, osa on neile välja makstud. Alles on sellest kohustusest ligi 7 miljonit krooni.Pangale jäänud kohustus on 11 miljonit krooni aastataguse 70 asemel, mis on märk elavnenud kauplemisest korteriturul.   Pankrotiasi peaks Harju maakohtus arutlusele tulema oktoobri keskpaigas. Seda siis, kui ühiselt kriisis ja võlaringis kannatavad ettevõtjad nüüd kompromissi ei saavuta.

Vaata lisaks

Estconde-E OÜ

Majandusnäitajad 2005-2009 mln krooni

Müügitulu: 2009: 113,9

                2008: 307                2007: 232,8                2006: 242,9                2005: 417,2 Kohustused: 2009: 104,6                   2008: 150,1                   2007: 159,8                   2006: 264,5                   2005: 220,4

Puhaskasum:   2009: -10,5 

                      2008: -116,5                      2007: 20                      2006: 17,3                      2005: 0,8

Omanikud:

Soovik Invest OÜ 12,5% (Peeter Soovik)

RLT Invest OÜ 50% (Rein Tallermo, Lea Tallermo)Angan Invest OÜ 37,5% (Angel Andla)

Allikas: äriregister

Hetkel kuum