Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlaringmäng

    Väikefirma OÜ Elektrimees nõuab Eesti mõistes suure kinnisvaraarendusfirma OÜ Estconde-E pankrotti, kuna pole siiani ettevõttelt võlga kätte saanud.

    Jüri Mõis tegi eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil kuulajatele selgeks, et pankrotiavaldust pole mõtet esitada, kuna rahast võib siis vaid unistama jääda. Keilas asuv väike elektritööde firma Elektrimees nõuab siiski endast palju suurema ja küllalt tuntud ehitusfirma Estconde-E maksejõuetuks kuulutamist. Mis neil arus on?
    "Ükski normaalselt mõtlev ettevõtja ei algata võlgniku suhtes pankrotti, vaid proovib koostöös probleemid ära lahendada," ütles Jüri Mõis eelmisel nädalal Äriplaani konverentsil. "Pankrotiga ähvardamine tundub rohkem ärplemise viis, kui majanduslik meetod," selgitas ta.
    Augustis esitas OÜ Elektrimees Eesti mõistes suure ning ehitus- ja kinnisvararingkondades hästi tuntud Estconde gruppi kuuluva OÜ Estconde-E vastu pankrotiavalduse. Neil on juba aasta eest lõpetatud tööde eest saamata ligi kaks miljonit krooni. Estconde-E sipleb aga võlaringis ja on ettevõtet sisemiselt saneerinud. Enamiku võlausaldajatega on nad võlgade vähendamises ja tasumises kokku leppinud, ent Elektrimehega pole nad vettpidava kompromissini jõudnud.
    "Oled 10 miljonit krooni võtnud, ütled, et maksan 5 miljonit ära ja lahkume sõpradena," jätkas Mõis. Peatöövõtja jääb võlgu alltöövõtjale, alltöövõtja omakoda tarnijale. Kõik on võlgu pankadele. Mõis rääkis konverentsil eelkõige oma betoonitootjast ASst Talot, mille suurimaks omanikuks ta mullu detsembris sai. "Selle kriisi nimi ongi võlakriis," lisas ta. Käesolev lugu toob ühe võlanõudja ja võlgniku näitel välja, kuivõrd õigus Mõisal oli.
    Läti lõikas valusalt näppu
    Estconde ja selle omanikega seotud ettevõtted on Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul vägagi tõsised tegijad. Neile kuuluvad kesklinnas kõrguv City Plaza hoone, Pärnu maantee kõrghoone, kus asub ka Nordecon Internationali kontor, korteriarendused Kadriorus jne. Veel 2007. aastal ulatus Estconde-E müügitulu 232,8 miljoni kroonini ja see lasi puhaskasumi reale kirjutada 20 miljonit krooni. Firma omanikeringis on kinnisvaraäris kogenud mehed – Rein Tallermo, Peeter Soovik ja Angel Andla.Lisaks kodusele turule on Estconde tegutsenud nii Venemaal kui Lätis. Just lõunanaabrite turu kokkukukkumine kaks aastat tagasi viis ettevõtte raskustesse. Ahelreaktsioonina on sealt alguse saanud spiraal viinud nüüd ühe alltöövõtja, OÜ Elektrimees, pankrotiavalduse esitamiseni.
    Probleem üleval aasta aega
    "Pankrotihoiatusi on nende (Elektrimees – toim) käest tulnud mitu tükki. See on uus selles mõttes, et enne ei ole ta jõudnud kohtusse," jätkab Andla. Tegelikult hoiatasid nad võimaliku pankroti eest oma võlausaldajaid esimesena ise. Andla sõnul oli see sunnitud käik, et ettevõtet ellu jätta. Kuna Estconde-E vaevles suures likviidsuskriisis, tegid nad mullu novembris võlausaldajatele ettepaneku firma võlgnevuste vähendamiseks. Esimeses pakkumises, mis ka Äripäeva käsutuses, oli nende ettepanekuks suurematele võlausaldajatele, et nood loobuks 75% oma nõudest. Vastasel korral, tõdes juhtkond, on nad sunnitud pankrotiavalduse sisse viima.Kokku oli Estconde-E-l võlgnevusi enam kui 90le ettevõttele summas 23,5 miljonit krooni. Kohustused pankadele ulatusid 70 miljoni kroonini. Pankadega läbi rääkida pole võimalik – nemad nõuavad alati oma koos intressidega. Ja neil ei ole ka midagi kaotada, sest nende nõuded on hüpoteekidega tagatud. Ka pankroti korral saaks just pank oma osa varas kätte, ent enamus võlausaldajatest jääks oma rahast ilma.Ettevõtjatest võlanõudjatega saavutati lõpuks kokkulepe, millega nõustus Andla sõnul enamik. Ühe Estconde-E võlausaldaja sõnul tähendas see poolest summast loobumist ja tasumise ajatamist kuni järgmise aasta lõpuni.   
    Läbirääkimistelaua taga istus ka nüüd pankrotiavalduse kohtusse saatnud Elektrimees, kes alltöövõtu korras tegi mullu suvel Estcondele töid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ruumide renoveerimise riigihankel. Elektrimehe ja veel mõnede väiksemate võlausaldajatega jäi Estcondel lõplik leppimine saavutamata. "Saavutati kokkulepe. Päev varem teatas Elektrimees, et taganeb kokkuleppest. Teatas, et ei sobi. Siis oli päev mõtlemisaega, et mis teha. Otsustasime, et maksame teistele ära,“ täpsustab Andla.
    Elektrimehe juht: meil on oma võlausaldajad
    OÜ Elektrimees juht Eero Lall mäletab seda teisiti. „Kui ta nüüd väidab, et me nõus oleme olnud, siis see ei vasta tõele. Neid kokkuleppe variante on olnud üsna mitmeid. Ja esimesed sellises stiilis, et 25% summast saate kätte ja ülejäänust loobute. Kätte saate selle osa ca kahe aasta jooksul,“ meenutab Lall. See pakkumine ei saanud neile kuidagi sobida. Elektrimees on tööd ära teinud ja üle andnud ning omakorda võlgu tarnijatele. Kokkulepe oleks neile suure tõenäosusega maksejõuetust tähendanud, kuna konkreetsel objektil jäi üle poole summast tööde eest saamata. Estconde on neile vahepeal küll eraldi kokkulepete alusel vähehaaval maksnud, aga viimastel kuudel on maksed katkenud. Samas see, et vahepeal vähehaaval raha tilkus, on aidanud Elektrimehel seni edasi tegutseda ja oma võlausaldajad maha rahustada.Lall on põhimõtteliselt Mõisaga nõus, et pankroti taotlemine ei ole hea lahendus. Ent tema valikud on olnud kogu aeg nigelad. Miks peaks tema minema Elektrimehe pankrotiavaldus näpus kohtusse, kui tal on tegelikult tehtud tööde eest jäänud raha saamata?
    Andla lubab kokkulepet
    Äriplaani konverentsil esinenud Mõisa sõnul hakatakse nendele võlausaldajatele, kes kokku leppida ei soovi, kaikaid kodaratesse loopima. Neid proovitakse maha raputada.  Ei – Andla ütleb, et kindlasti saavutavad nad Elektrimehega veel nüüdki kokkuleppe enne, kui pankrotiavaldus kohtus arutlusele tuleb. Lall kinnitab, et läbirääkimised on pärast mõningast vaikust uuesti alanud. Ehk on see seotud pankrotiavalduse esitamisega. Ehk hoopis sellega, et Äripäev teema vastu huvi tundis. Ei tea. Ta kinnitab, et loomulikult on võimalus kokkuleppeks olemas. Kuid poolt nõudest loovutada nad lihtsalt ei saa.Estconde-E on aga Andla sõnul aasta jooksul suutnud suure osa oma võlgnevustest tasuda. Ettevõtjatest võlausaldajad on osast summast loobunud, osa on neile välja makstud. Alles on sellest kohustusest ligi 7 miljonit krooni.Pangale jäänud kohustus on 11 miljonit krooni aastataguse 70 asemel, mis on märk elavnenud kauplemisest korteriturul.   Pankrotiasi peaks Harju maakohtus arutlusele tulema oktoobri keskpaigas. Seda siis, kui ühiselt kriisis ja võlaringis kannatavad ettevõtjad nüüd kompromissi ei saavuta.
    Vaata lisaks
    Estconde-E OÜ
    Majandusnäitajad 2005-2009 mln krooni
    Müügitulu: 2009: 113,9
                    2008: 307                2007: 232,8                2006: 242,9                2005: 417,2 Kohustused: 2009: 104,6                   2008: 150,1                   2007: 159,8                   2006: 264,5                   2005: 220,4
    Puhaskasum:   2009: -10,5 
                          2008: -116,5                      2007: 20                      2006: 17,3                      2005: 0,8
    Omanikud:
    Soovik Invest OÜ 12,5% (Peeter Soovik)
    RLT Invest OÜ 50% (Rein Tallermo, Lea Tallermo)Angan Invest OÜ 37,5% (Angel Andla)
    Allikas: äriregister
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

USA börs näitab 2009. aasta märke
Nafta hind tegi esmaspäeval hüppelise tõusu, kuna OPEC+ kaalub sel nädalal toodangu vähendamist. Aasia aktsiad olid raskustes ja USA futuurid kõikusid, kuna turgudel püsis negatiivne meeleolu, sest kardetakse, et keskpangad jätkavad intressimäärade tõstmist, mis suurendab majanduslanguse ohtu.
Nafta hind tegi esmaspäeval hüppelise tõusu, kuna OPEC+ kaalub sel nädalal toodangu vähendamist. Aasia aktsiad olid raskustes ja USA futuurid kõikusid, kuna turgudel püsis negatiivne meeleolu, sest kardetakse, et keskpangad jätkavad intressimäärade tõstmist, mis suurendab majanduslanguse ohtu.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Augustis kahanes töötleva tööstuse tootmismaht pooltel tegevusaladel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Olulisemad lood

Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.