Silvia Kruusmaa • 15. oktoober 2010 kell 8:24

Riigikontroll: riigi rahanduse hea seis paljuski näiline

Muu maailma käest kiita saanud Eesti riigi rahanduse hea seis on paljuski näiline ja võib osutuda hapraks, kui riik ei toeta aktiivselt majanduse konkurentsivõimet ega arenda valdkondi jätkusuutlikult, seisab riigikontrolli aruandes.

Välismaailma imetlus põhineb peamiselt kahel näitajal – väike eelarve puudujääk ja riigivõlg. Prognooside kohaselt asub riigivõlg kasvuteele, jättes järgmistel aastatel siiski peaaegu samaks raha hulga, mida on võimalik kulutada uue majanduskasvu toetamiseks, seisab eile riigikogule esitatud raportis.

Pikas perspektiivis sõltub vastutustundliku riigijuhtimise korral eelarve puudujäägi ja riigivõla suurus riigi majanduse võimest tulu teenida. "Ühekordseid kärpeid võib teha ja riigi vara müüa, aga kaugemas perspektiivis sõltuvad võlg ja puudujääk hoopis teistest näitajatest – tootlikkusest ja netoekspordist. Seetõttu pole aus rääkida väiksest riigivõlast, mainimata erasektori suurt laenukoormat. Ja just seetõttu peab tõsiselt kaaluma, kas riigi rahandus- ja majanduspoliitika kõige suuremaks eesmärgiks ja abinõuks tuleb pidada võimalikult kiiret eelarve ülejäägi saavutamist," toonitas riigikontroll.

Olukorras, kus vaba raha valdkondade arendamiseks on vähe, riigieelarve fikseeritud kulud kasvavad ja sõltumine Euroopa Liidu toetustest suureneb, nõuab jätkusuutliku arengu tagamine riigijuhtidelt oma tegevuse mõjude hindamist, pikalt ettevaatavaid otsuseid ja oluliste reformide jätkamist. Parandamisruumi on kõigis mainitud elementides.

Kui 2009. aasta alguse kärpeotsuseid kannustas ajasurve, siis murelikuks teeb poliitikakujundaja leige suhtumine mõjude hindamisse ka valdkondade arengu igapäevasel kavandamisel. Seda on riigikontroll mitme valdkonna auditite käigus tuvastanud. Näiteks ei peeta sisuliselt võimalikuks hinnata, kuidas ettevõtlustoetused on mõjutanud majanduse konkurentsivõimet või riigi toetatav täiendus- ja ümberõpe tööhõivet. Pikaajalise mõjuga otsuste tegemine nõuab lisaks prognoosivõimekuse arendamisele ja kvaliteetsele alusinfole ka julgust.

Jätkuvalt on ellu viimata olulisi reforme, mille vajadust on ka riigikontrolli auditid tõestanud. Näiteks tuleb tervishoiu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks tegeleda peale haiglavõrgu ka perearstiabiga ning riigi tulude suurendamisega. Jätkuvalt vajab ülevaatamist ja võimaluste ning demograafilise arenguga kõrvutamist terve sotsiaalkulude pakett. Ikka veel ei taheta enesele tunnistada, et enamik kohalikke omavalitsusi ei ole praeguse korralduse juures elujõulised ega suuda oma ülesandeid jätkusuutlikult täita, nentis riigikontroll.

Tarkade otsuste tegemiseks on kahtlemata vaja kvaliteetset infot, mille täpsuse, piisavuse ja kasutatavusega Eestis samuti veel probleeme on. Eraldi võib siin välja tuua näiteks kehvad andmed loodusvarade ja nende kasutamise kohta.

Hetkel kuum