Riigikontroll: riigi rahanduse hea seis paljuski näiline

Välismaailma imetlus põhineb peamiselt kahel näitajal – väike eelarve puudujääk ja riigivõlg. Prognooside kohaselt asub riigivõlg kasvuteele, jättes järgmistel aastatel siiski peaaegu samaks raha hulga, mida on võimalik kulutada uue majanduskasvu toetamiseks, seisab eile riigikogule esitatud raportis.

Pikas perspektiivis sõltub vastutustundliku riigijuhtimise korral eelarve puudujäägi ja riigivõla suurus riigi majanduse võimest tulu teenida. "Ühekordseid kärpeid võib teha ja riigi vara müüa, aga kaugemas perspektiivis sõltuvad võlg ja puudujääk hoopis teistest näitajatest – tootlikkusest ja netoekspordist. Seetõttu pole aus rääkida väiksest riigivõlast, mainimata erasektori suurt laenukoormat. Ja just seetõttu peab tõsiselt kaaluma, kas riigi rahandus- ja majanduspoliitika kõige suuremaks eesmärgiks ja abinõuks tuleb pidada võimalikult kiiret eelarve ülejäägi saavutamist," toonitas riigikontroll.

Olukorras, kus vaba raha valdkondade arendamiseks on vähe, riigieelarve fikseeritud kulud kasvavad ja sõltumine Euroopa Liidu toetustest suureneb, nõuab jätkusuutliku arengu tagamine riigijuhtidelt oma tegevuse mõjude hindamist, pikalt ettevaatavaid otsuseid ja oluliste reformide jätkamist. Parandamisruumi on kõigis mainitud elementides.