- OMX Baltic0,47%318,94
- OMX Riga−0,01%994,88
- OMX Tallinn0,56%2 252,19
- OMX Vilnius0,4%1 497,99
- S&P 500−3,08%7 451,68
- DOW 30−2,03%52 271,58
- Nasdaq −4,77%24 509,27
- FTSE 100−0,26%10 801,2
- Nikkei 225−1,79%61 077,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,59
- OMX Baltic0,47%318,94
- OMX Riga−0,01%994,88
- OMX Tallinn0,56%2 252,19
- OMX Vilnius0,4%1 497,99
- S&P 500−3,08%7 451,68
- DOW 30−2,03%52 271,58
- Nasdaq −4,77%24 509,27
- FTSE 100−0,26%10 801,2
- Nikkei 225−1,79%61 077,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja rahaga tehakse arvukalt pisieksimusi
Ehkki riigikontrolli hinnangul sooritati 2009. aastal valdav osa auditeeritud tehinguid kooskõlas riigieelarve seadusega, ei tähenda see, et puudusi poleks. Arvukad väiksemad eksimused viitavad jätkuvalt vajadusele parandada riigiasutuste ümberkäimist riigi raha ja varaga.
Lisaks sisu poolest tarkadele otsustele, kuidas maksumaksja raha kasutada, tuleb seda teha ka seaduslikult. Selleks auditeerib riigikontroll igal aastal põhiseaduslike riigiasutuste, ministeeriumide, riigikantselei ja kogu riigi majandusaasta aruandeid, et teha kindlaks, kas eelarverahaga tehtud tehingud on õiguspärased ja nende üle on peetud korrektselt arvestust.
Ühe halva näitena tõi riigikontroll välja eile riigikogule esitatud 2009. aasta aruandes skeemitamise Peterburi Jaani kiriku renoveerimise rahastamisel. (vaata ka Äripäeva lugu sellest juhtumist)
Maksumaksjale tuntavaima tagajärjega riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse rikkumise on 2009. aastal toime pannud kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigietendusasutus Eesti Kontsert. Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks sõlmis Eesti Kontsert pankade ja ehitusettevõttega lepingud, millega võttis riigikogu ja valitsuse loata varjatult laenu summas 99 miljonit krooni, millele lisandub kuni 20 miljonit krooni intresse. Laen on võetud ebasoodsatel tingimustel: rahandusministeeriumi hinnangul oleks riik saanud sama laenu rohkem kui kaks korda väiksema intressiga. Varjatud laenuskeemiga kaasneva lisakulu tasub maksumaksja, märkis riigikontroll.
Riigieelarvelised otsused peaksid sündima n-ö konkurentsi alusel, prioriteete seades ja kulusid kaaludes, rõhutas riigikontroll. Riigikontrollil pole midagi Peterburi Jaani kiriku renoveerimise vastu, kuid selle seadusevastane rahastamine ei olnud eelarveläbirääkimistel sündinud valik, vaid jõumeetodil teiste valdkondade raha endale võtmine. Võetud lisakohustuste tõttu võivad kannatada nii kultuuriministeeriumi valitsemisala kui ka mõne muu valdkonna eelarvelised võimalused.
Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et kui eksimust ei tunnistata, võib riigis levida arusaam, et raskel ajal enda valdkonnale nii raha saabki.
Lisaks laenule on riigieelarve seadust rikkudes võetud pikaajalisi kohustusi ka kapitalirendiga. Kuna probleem on pikaajaline, tegi riigikontroll rahandusministrile ettepaneku täpsustada riigieelarve seaduses pikaajaliste kohustuste võtmise korda, kuid minister pole pidanud seda vajalikuks. Praktikas on aga kujunenud olukord, kus mitmesuguse vara (nt sõidukid, infotehnoloogilised (IT) seadmed,
kontoritehnika) rentimine tingimustel, mis oleksid ühemõtteliselt klassifitseeritavad kasutusrendina, ei ole võimalik. Kuna kapitalirendi kasutamine on riigieelarve seaduse kohaselt lubatud ainult juhul, kui see nähakse ette riigieelarve iga-aastase seadusega, siis tuleb riigiasutustel parandada eelarve planeerimist ning planeerida kapitalirendi kulud oma iga-aastastes eelarvetes.
Raha ebaseadusliku juurdehankimise kõrval rikutakse riigieelarve seadust ka aastaeelarve raames. Seaduse järgi on riigiasutusel õigus teha kulusid ainult siis, kui selleks on riigieelarves raha ette nähtud. Levinuim eksimus siin on investeeringute tegemine majandamiskulude arvel või vastupidi. Selliseid rikkumisi esines 2009. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustes.
Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud investeeringute tegemine majandamiskulude arvel. Selle üheks põhjuseks võib pidada riigieelarves tehtud investeeringukärpeid, mis tõenäoliselt panid riigiasutusi kasutama majandamiskuludes eraldatud raha investeeringuteks. Näiteks auditeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutustest ei olnud planeeritud investeeringute mahtu ületanud kaks asutust 14st, valitsuse korraldusega kinnitatud eelarvet ületati 140 miljoni krooniga.
Ehkki erinevalt laenust ei too eksimine riigieelarves lubatud kuluartiklite vahel üldjuhul kaasa lisakohustusi, kahandab see ikkagi riigieelarve läbipaistvust ja on taunitav. Majandamiskuludest investeeringute tegemine võib kahandada asutuse haldussuutlikkust. Investeeringuraha majandamiskuludeks kasutades võivad jääda soetamata või renoveerimata olulised varad. Riigikontroll on auditiaruannetes rõhutanud, et kui eelarveaasta jooksul ilmneb vajadus teha kulutusi kavandatust erinevalt, siis tuleb aruandluse selguse ja võrreldavuse huvides taotleda eelarve muutmist.
Hetkel kuum
Riigi vara kasutamisel ja säilitamisel on tehtud ka muid vigu, mille eksimuste arv või erakordsus väärib tähelepanu. Näiteks leidis riigikontroll, et 11 ministeeriumist seitsmel oli 2009. aastal probleeme varade arvestuse ja inventeerimisega, paljudel juhtudel on tegemist korduva eksimusega. Nii on näiteks sotsiaalministeeriumi valitsemisalast kadunud 410 varaobjekti (laua- ja sülearvutid, monitorid, serverid, printerid ja projektorid).
Jätkuvalt on probleem ametikorteritega, mis on antud elanikule tasuta või nii madala üürihinnaga, et see ei kata vara säilitamise kulusid. Seejuures elab näiteks siseministeeriumi ametikorterites tasuta ministeeriumi endisi töötajaid. Kõige rohkem on ametikortereid antud kasutada kaitseväes. Kortereid on seal antud üürile hinnaga viis krooni ruutmeetri kohta Tallinnas ja Tartus ning kolm krooni ruutmeetri kohta teistes Eesti paikkondades.
Hetkel kuum
Mida teeb nüüd Trump?
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Nordeconi investor eelistab Merkot
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Enimloetud
2
4
Mida teeb nüüd Trump?
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele