Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaksja rahaga tehakse arvukalt pisieksimusi

    Ehkki riigikontrolli hinnangul sooritati 2009. aastal valdav osa auditeeritud tehinguid kooskõlas riigieelarve seadusega, ei tähenda see, et puudusi poleks. Arvukad väiksemad eksimused viitavad jätkuvalt vajadusele parandada riigiasutuste ümberkäimist riigi raha ja varaga.

    Lisaks sisu poolest tarkadele otsustele, kuidas maksumaksja raha kasutada, tuleb seda teha ka seaduslikult. Selleks auditeerib riigikontroll igal aastal põhiseaduslike riigiasutuste, ministeeriumide, riigikantselei ja kogu riigi majandusaasta aruandeid, et teha kindlaks, kas eelarverahaga tehtud tehingud on õiguspärased ja nende üle on peetud korrektselt arvestust.
    Ühe halva näitena tõi riigikontroll välja eile riigikogule esitatud 2009. aasta aruandes skeemitamise Peterburi Jaani kiriku renoveerimise rahastamisel. (vaata ka Äripäeva lugu sellest juhtumist)
    Maksumaksjale tuntavaima tagajärjega riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse rikkumise on 2009. aastal toime pannud kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigietendusasutus Eesti Kontsert. Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks sõlmis Eesti Kontsert pankade ja ehitusettevõttega lepingud, millega võttis riigikogu ja valitsuse loata varjatult laenu summas 99 miljonit krooni, millele lisandub kuni 20 miljonit krooni intresse. Laen on võetud ebasoodsatel tingimustel: rahandusministeeriumi hinnangul oleks riik saanud sama laenu rohkem kui kaks korda väiksema intressiga. Varjatud laenuskeemiga kaasneva lisakulu tasub maksumaksja, märkis riigikontroll.
    Riigieelarvelised otsused peaksid sündima n-ö konkurentsi alusel, prioriteete seades ja kulusid kaaludes, rõhutas riigikontroll. Riigikontrollil pole midagi Peterburi Jaani kiriku renoveerimise vastu, kuid selle seadusevastane rahastamine ei olnud eelarveläbirääkimistel sündinud valik, vaid jõumeetodil teiste valdkondade raha endale võtmine. Võetud lisakohustuste tõttu võivad kannatada nii kultuuriministeeriumi valitsemisala kui ka mõne muu valdkonna eelarvelised võimalused.
    Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et kui eksimust ei tunnistata, võib riigis levida arusaam, et raskel ajal enda valdkonnale nii raha saabki.
    Lisaks laenule on riigieelarve seadust rikkudes võetud pikaajalisi kohustusi ka kapitalirendiga. Kuna probleem on pikaajaline, tegi riigikontroll rahandusministrile ettepaneku täpsustada riigieelarve seaduses pikaajaliste kohustuste võtmise korda, kuid minister pole pidanud seda vajalikuks. Praktikas on aga kujunenud olukord, kus mitmesuguse vara (nt sõidukid, infotehnoloogilised (IT) seadmed,
    kontoritehnika) rentimine tingimustel, mis oleksid ühemõtteliselt klassifitseeritavad kasutusrendina, ei ole võimalik. Kuna kapitalirendi kasutamine on riigieelarve seaduse kohaselt lubatud ainult juhul, kui see nähakse ette riigieelarve iga-aastase seadusega, siis tuleb riigiasutustel parandada eelarve planeerimist ning planeerida kapitalirendi kulud oma iga-aastastes eelarvetes.
    Raha ebaseadusliku juurdehankimise kõrval rikutakse riigieelarve seadust ka aastaeelarve raames. Seaduse järgi on riigiasutusel õigus teha kulusid ainult siis, kui selleks on riigieelarves raha ette nähtud. Levinuim eksimus siin on investeeringute tegemine majandamiskulude arvel või vastupidi. Selliseid rikkumisi esines 2009. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustes.
    Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud investeeringute tegemine majandamiskulude arvel. Selle üheks põhjuseks võib pidada riigieelarves tehtud investeeringukärpeid, mis tõenäoliselt panid riigiasutusi kasutama majandamiskuludes eraldatud raha investeeringuteks. Näiteks auditeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutustest ei olnud planeeritud investeeringute mahtu ületanud kaks asutust 14st, valitsuse korraldusega kinnitatud eelarvet ületati 140 miljoni krooniga.
    Ehkki erinevalt laenust ei too eksimine riigieelarves lubatud kuluartiklite vahel üldjuhul kaasa lisakohustusi, kahandab see ikkagi riigieelarve läbipaistvust ja on taunitav. Majandamiskuludest investeeringute tegemine võib kahandada asutuse haldussuutlikkust. Investeeringuraha majandamiskuludeks kasutades võivad jääda soetamata või renoveerimata olulised varad. Riigikontroll on auditiaruannetes rõhutanud, et kui eelarveaasta jooksul ilmneb vajadus teha kulutusi kavandatust erinevalt, siis tuleb aruandluse selguse ja võrreldavuse huvides taotleda eelarve muutmist.
    Riigi vara kasutamisel ja säilitamisel on tehtud ka muid vigu, mille eksimuste arv või erakordsus väärib tähelepanu. Näiteks leidis riigikontroll, et 11 ministeeriumist seitsmel oli 2009. aastal probleeme varade arvestuse ja inventeerimisega, paljudel juhtudel on tegemist korduva eksimusega. Nii on näiteks sotsiaalministeeriumi valitsemisalast kadunud 410 varaobjekti (laua- ja sülearvutid, monitorid, serverid, printerid ja projektorid).
    Jätkuvalt on probleem ametikorteritega, mis on antud elanikule tasuta või nii madala üürihinnaga, et see ei kata vara säilitamise kulusid. Seejuures elab näiteks siseministeeriumi ametikorterites tasuta ministeeriumi endisi töötajaid. Kõige rohkem on ametikortereid antud kasutada kaitseväes. Kortereid on seal antud üürile hinnaga viis krooni ruutmeetri kohta Tallinnas ja Tartus ning kolm krooni ruutmeetri kohta teistes Eesti paikkondades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.