Tagasivaade Saku ajalukku:

Pärisorjuse kaotamise järel 1816. aastal asusid kogu Eestimaa kubermangu mõisnikud rajama tootmisettevõtteid, eriti rohkesti tekkis viinakööke ja õllekodasid.

Ka Saku mõisa tollane saksa soost omanik – krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas õllekoja. Sealse õlleköögi esimene keeduperiood sai teoks oktoobris 1820.

1849. aaasta, mil mõis läks üle Baggode perekonna kätte, algasid tootmises suuremad uuendused. Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut. Tiheneva konkurentsi tingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.

1876. aastal rajas Valerian Baggo vana õlleköögi asemele juba aurujõul töötava õlletehase.

Teadaolevalt valmis uue tehase esimene keet 4. oktoobril 1877. Tootmise hoogustumisele aitas kaasa raudteeühenduse loomine Tallinnaga. Esimene õllekoorem saabus kitsarööpmelist raudteed mööda Sakust pealinna 28. septembril 1899, varem veeti kesvamärjukest hobustega.

Selleks, et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste õlleturg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi juba samal 1899. aastal laiendada tehase omanikeringi ning asutada aktsiaselts. Ettevõtte omanike hulka kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piirituse-vabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba aastal 1900 pruuliti Sakus 203 800 pange õlut. Tollane peamine rivaal Revalia suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange.

Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste  sulgemiseni aastal 1911. Sellest ajast alates tõusis Saku Õlletehasest monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal.

Siis algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.

Kuigi 1920ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Nii võeti Sakus 1928 aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uue disainiga 0,5-liitrise pudeli.

1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted, natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes.

1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuiva seaduse" peale Esimest maailmasõda, sedakorda Gorbatšovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.

Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks algas aastal 1991, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas 75% suuruse osaluse Saku Õlletehase AS-s.

Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal, mille aluseks oli Eesti esimene turu-uuring.

Alates aastast 2008 kuulub Saku Õlletehas Carlsbergi kontserni.