Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sakul täitus 190 aastat

    Eesti vanim õlletööstus Saku Õlletehas sai 190-aastaseks, suurejooneline sünnipäevapidu peetakse täna õhtul.

    Tagasivaade Saku ajalukku:
    I periood 1820–1876
    Pärisorjuse kaotamise järel 1816. aastal asusid kogu Eestimaa kubermangu mõisnikud rajama tootmisettevõtteid, eriti rohkesti tekkis viinakööke ja õllekodasid.
    Ka Saku mõisa tollane saksa soost omanik – krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas õllekoja. Sealse õlleköögi esimene keeduperiood sai teoks oktoobris 1820.
    1849. aaasta, mil mõis läks üle Baggode perekonna kätte, algasid tootmises suuremad uuendused. Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut. Tiheneva konkurentsi tingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.
    II periood 1876–1899 (auruvabrik)
    1876. aastal rajas Valerian Baggo vana õlleköögi asemele juba aurujõul töötava õlletehase.
    Teadaolevalt valmis uue tehase esimene keet 4. oktoobril 1877. Tootmise hoogustumisele aitas kaasa raudteeühenduse loomine Tallinnaga. Esimene õllekoorem saabus kitsarööpmelist raudteed mööda Sakust pealinna 28. septembril 1899, varem veeti kesvamärjukest hobustega.
    III periood 1899–1940 Saku Õlletehase aktsiaselts
    Selleks, et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste õlleturg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi juba samal 1899. aastal laiendada tehase omanikeringi ning asutada aktsiaselts. Ettevõtte omanike hulka kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piirituse-vabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba aastal 1900 pruuliti Sakus 203 800 pange õlut. Tollane peamine rivaal Revalia suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange.
    Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste  sulgemiseni aastal 1911. Sellest ajast alates tõusis Saku Õlletehasest monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal.
    Siis algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.
    Kuigi 1920ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Nii võeti Sakus 1928 aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uue disainiga 0,5-liitrise pudeli.
    IV periood 1940–1961 Natsionaliseeriti Õlletehas
    V periood 1961–1990 ENSV Eksperimentaalne Saku õlletehas (sh kuiva seaduse aeg)
    1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted, natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes.
    1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuiva seaduse" peale Esimest maailmasõda, sedakorda Gorbatšovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.
    VI periood – 1991 aktsiaseltsi taassünd
    Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks algas aastal 1991, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas 75% suuruse osaluse Saku Õlletehase AS-s.
    Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal, mille aluseks oli Eesti esimene turu-uuring.
    Alates aastast 2008 kuulub Saku Õlletehas Carlsbergi kontserni.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.