• Jaga lugu:

    EASi hanked õmmeldud ühele firmale

    Konkurentsitu võitja on siinkohal tabav väljend just põhjusel, et enamikul juhtudel EASi hangetel keegi neile konkurentsi pakkuma tulnud ei ole. Mõne teise messikorraldaja sõnul on küsimus lihtsalt selles, et tegemist on kindlale firmale suunatud hangetega. EASi tellimused on möödunud aastatel andnud Ekspodisaini käibest hinnanguliselt umbes poole.
    Enamik 20 miljoni kroonisest summast on seotud kahe suurema nn raamhanke lepinguga aastatest 2007 ja 2008. Mõlemad võitis Ekspodisain. "Raamlepingute mõte ongi tellida kogu teenus raamlepingu partnerilt, mitte pidevalt uusi hankemenetlusi korraldada," vastab esimesele EASi tehtud päringule nende kommunikatsiooniüksuse töötaja Jürg Samel.
    Selgus aga, et teisi pakkujaid sisuliselt ei olnud. 2007. aastal laekus Ekspodisaini kõrval messihankele pakkuma vaid OÜ Eesti Expo. Pärnus tegutsenud, kuid mullu maksejõuetusse raugenud osaühingu üks omanik ja juht oli Pihela poeg Igor Pihela juunior. Puudulikult esitatud pakkumuse tõttu kõrvaldati Eesti Expo toona hankelt, mis lasi Ekspodisainil probleemideta võita. 2008. aastal korraldatud EASi suuremale hankele esitaski pakkumuse vaid Ekspodisaini AS ja kinnitati ka võitjaks.
    Ekspodisaini ja Eesti Näituste AS on ühed kogenumad messikorraldajad Eestis, kel vanust juba üle kahe kümnendi. Pihela sõnul võib nende edu panna selle arvele, et tegelikult napib Eestis messikorraldamises konkurentsi.
    Samuti toob ta välja, et firma on usaldusväärne. Aga see on messide korraldamise juures tema sõnul väga oluline, kuna sellist kaost nagu ehitusturul, kus hangete võitjad töid pooleli jätavad, ei saa mingil tingimusel lubada. "Ega ei kujuta ju hästi ette, et mingil päeval mingil kellaajal algab mess ja siis äkki keegi pakib asjad kokku ja ütleb - sorry, siin riigihanke korraldaja pani mööda, siin ei mõistetud, siin jäi midagi puudu ja ma ei tee," räägib ta.
    Ent sarnaseid suurte kogemustega ja kindlaid messikorraldajaid on ju veel. Näiteks AS Tartu Näitused. Ettevõtte juht Alo Pettai nendib, et nad pole tõepoolest EASi hangetel osalenud. Ta võrdleb hankekorraldust riigihangete tegemisega näiteks autodele - tingimused kirjutatakse selliselt, et neile vastab kindel mark ja mudel. Messihangete puhul seotakse tingimused näiteks eelneva tööga, mida firma on tellijale juba teinud. "Konkursitingimused on nii seatud, et sealt paistab üks korraldaja välja, kes on nende lemmik," räägib Pettai EASi hangete kohta. "Loomulikult me peame ennast professionaalseks messikorraldajaks, aga nendel tingimustel ei ole meil võimalik seal osaleda," lisab ta.
    Siiski on teatav võistlusmoment nüüd EASi messinduse valdkonnas tekkinud, kuigi sellega käib kaasas kohtuuste kulutamine. Aasta alguses korraldatud järgmise perioodi messide hankel vaidlustasid tulemused mitu ettevõtet korraga. Nii näiteks tegi seda OÜ Broadline, kes hankelt esialgu kõrvaldati. Aga ka Pihela Eesti Näitustele kuuluv Soome messikorraldaja Consta OY, kes vaidlustas konkurendi ja ühispakkujate OÜ Space Productionsi, Orangetime Event OÜ ja MRM Baltic OÜ osalemise hankel.
    Sügisel korraldas EAS aga järgmise hanke, mille abil läheb messidele Londonisse ja Barcelonasse. Ka selle võitis Ekspodisaini AS.
    Space Productionsi juhi Kristjan Vosmani sõnul oli hankele kvalifitseerumiseks nõutav inventari olemasolu. "Seda mitte standardsete messielementide osas, vaid spetsiifilise ühekordselt ainult selleks messiks valmistatava mööbli näol. See on tegelikult absurdne nõue. Sarnaselt võiks ehitushangetel küsida ehitajalt, kas tal on juba pakkuma tulles maja valmis," sõnab Vosman. Seega sai tema sõnul pakkumist esitama minna ainult üks ettevõte, ja see ka võitis.
    Pihela sõnul ei ole tal võimalust ega soovi sekkuda hanketingimuste koostamisse. "Ma ei vii ühegi (EASi hankeid korraldava - toim) persooni nime ega nägu kokku. See ei ole teema," kinnitab ta.
    Vosman märgib, et praeguse seisuga on ka Space Productions koos ühise pakkuja Orangetime Event OÜga ühe messistendi rajamise hankevõidu EASi käest kirja saanud - novembris Rootsis toimuval Elmia messil. Juhtus see pärast seda, kui Äripäevast esimesed küsimused EASi poole teele läksid. Vosman tunnistab, et tingimused olid seekord sellised, et ühispakkumisega said nad osaleda.
    EAS ei saa hangete korraldamisel seadusest tulenevaid nõudeid eirata, kinnitas sihtasutuse juhatuse liige.
    Küsimustele vastab EASi juhatuse liige Maria Alajõe.
    Miks on hanketingimused seatud selliselt, et riigihankele kvalifitseerub ainult üks ettevõte?
    EASi korraldatud välismessid toimuvad kogu Euroopa Liidu piires ja ka väljaspool seda. Tegemist on rahvusvahelise avatud menetlusega riigihankega, nende hankelepingute juures kasutab EAS ka ELi struktuurifondide kaasrahastamist. Seega ei ole kuidagi mõeldav, et EAS saaks hangete korraldamisel mingeid seadusest tulenevaid nõudeid eirata.
    EAS kui suur messikorraldaja on väga suure mahuga klient. See tähendab, et pakkuja peab suutma tagada vajadusel ka mitme välismessi ekspositsioonid ühel ajal. Meile meeldiks väga, kui messiteenust erinevates Euroopa suurlinnades suudaks ühel ajal pakkuda võimalikult lai ring ettevõtteid, mis tagaks meile valikuvõimaluse ja ilmselt ka parema hinnapoliitika, kuid ju siis ei ole konkurents selles valdkonnas asju paika pannud - väikseid tegijaid on palju, kuid ükski ei ole seni suutnud vajalikku rahvusvahelist mahtu tagada. Riik ei saa riskida oma mainega, et ei suuda messibokse õigel ajal ja kvaliteetselt püsti panna.
    Suurte riigihangete puhul on mõistetavalt kõikides valdkondades eelisolukorras suuremad ettevõtjad. Hankemenetluses osalemisest huvitatud väikeettevõtjatel, kellele üksinda hankelepingu täitmine on kas kvalifikatsiooni või tehniliste nõuete osas ülejõu käiv, on alati lubatud teha ühispakkumus. Riigihangete seadus näeb ette ka täiendava võimaluse väikeettevõtjatele: kui see on kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, on neil võimalus kaasata hanketingimustele vastavaid inimesi, samuti võimalus osaleda alltöövõtjana.
    Miks ei ole tingimusi korrigeeritud, kuigi vähemalt aastast 2008 sisulist konkurentsi ei ole?
    Nagu viimase välismesside näitusetarvikute hankemenetlusest näha, on Eestis ka selles valdkonnas konkurents tekkimas, seega ei saa väitega nõustuda. Menetluses esitas pakkumuse neli pakkujat. Ka selle riigihanke nõuded koostas EAS ning need on samaväärsed eelviidatud hangetega.
    Parim pakkumus ja olemasolev konkurents peavad selguma hankemenetluse käigus. Pakkumuse esitamine või esitamata jätmine ning pakkumuse majanduslik soodsus või ebasoodus on pakkuja otsustada, mistõttu hankija saab lähtuda vaid olemasolevast faktilisest olukorrast.
    Me näeme ka siin meie siseturul messivaldkonnas heas mõttes konkurente, kes üritavad teha ka meie saalides ja meie messide ajal.
    Aga need asjad tulevad ja lähevad. Jälle me veendume, et mõnda potentsiaalset tegijat, kellel on ka tausta ja mingisugune käekiri, enam ei ole.
    Eks ta on ohu märk kõigile, kui sa ikkagi siin viis või rohkem aastat ei ole suutnud turul olla ja püsima jääda.
    Kui sellised tegijad arvavad, et nende jaoks on mingid näitajad karmid, siis nad on järelikult karmid. Aga ju nad siis ka peavad olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jaan Härms: hakkame juba restoranis koroonapassi nõudma
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Nasdaqi indeks ainukesena plussis
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
USA börsil lõppes päev kahetiselt, kui investorid analüüsisid tehnoloogiahiidude tulemusi ning Föderaalreservi avaldust, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent paneb Lätti suurema praami käima
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Nynäshamni vahet käima kaks uut parvlaeva.
Suur intervjuu: kriis näitas, et ei tohi inimesi oma hirmudega üksi jätta
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.
See kriis näitas, et inimesi ei tohi jätta üksi oma kahtluste ja hirmudega, rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle hinnangul juhiti Eestis koroonakriisi üldiselt päris asjalikult.