• OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,47
  • OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,47
Konkurentsitu võitja on siinkohal tabav väljend just põhjusel, et enamikul juhtudel EASi hangetel keegi neile konkurentsi pakkuma tulnud ei ole. Mõne teise messikorraldaja sõnul on küsimus lihtsalt selles, et tegemist on kindlale firmale suunatud hangetega. EASi tellimused on möödunud aastatel andnud Ekspodisaini käibest hinnanguliselt umbes poole.
Enamik 20 miljoni kroonisest summast on seotud kahe suurema nn raamhanke lepinguga aastatest 2007 ja 2008. Mõlemad võitis Ekspodisain. "Raamlepingute mõte ongi tellida kogu teenus raamlepingu partnerilt, mitte pidevalt uusi hankemenetlusi korraldada," vastab esimesele EASi tehtud päringule nende kommunikatsiooniüksuse töötaja Jürg Samel.
Selgus aga, et teisi pakkujaid sisuliselt ei olnud. 2007. aastal laekus Ekspodisaini kõrval messihankele pakkuma vaid OÜ Eesti Expo. Pärnus tegutsenud, kuid mullu maksejõuetusse raugenud osaühingu üks omanik ja juht oli Pihela poeg Igor Pihela juunior. Puudulikult esitatud pakkumuse tõttu kõrvaldati Eesti Expo toona hankelt, mis lasi Ekspodisainil probleemideta võita. 2008. aastal korraldatud EASi suuremale hankele esitaski pakkumuse vaid Ekspodisaini AS ja kinnitati ka võitjaks.
EAS ei saa hangete korraldamisel seadusest tulenevaid nõudeid eirata, kinnitas sihtasutuse juhatuse liige.
Küsimustele vastab EASi juhatuse liige Maria Alajõe.
Miks on hanketingimused seatud selliselt, et riigihankele kvalifitseerub ainult üks ettevõte?
EASi korraldatud välismessid toimuvad kogu Euroopa Liidu piires ja ka väljaspool seda. Tegemist on rahvusvahelise avatud menetlusega riigihankega, nende hankelepingute juures kasutab EAS ka ELi struktuurifondide kaasrahastamist. Seega ei ole kuidagi mõeldav, et EAS saaks hangete korraldamisel mingeid seadusest tulenevaid nõudeid eirata.
EAS kui suur messikorraldaja on väga suure mahuga klient. See tähendab, et pakkuja peab suutma tagada vajadusel ka mitme välismessi ekspositsioonid ühel ajal. Meile meeldiks väga, kui messiteenust erinevates Euroopa suurlinnades suudaks ühel ajal pakkuda võimalikult lai ring ettevõtteid, mis tagaks meile valikuvõimaluse ja ilmselt ka parema hinnapoliitika, kuid ju siis ei ole konkurents selles valdkonnas asju paika pannud - väikseid tegijaid on palju, kuid ükski ei ole seni suutnud vajalikku rahvusvahelist mahtu tagada. Riik ei saa riskida oma mainega, et ei suuda messibokse õigel ajal ja kvaliteetselt püsti panna.
Suurte riigihangete puhul on mõistetavalt kõikides valdkondades eelisolukorras suuremad ettevõtjad. Hankemenetluses osalemisest huvitatud väikeettevõtjatel, kellele üksinda hankelepingu täitmine on kas kvalifikatsiooni või tehniliste nõuete osas ülejõu käiv, on alati lubatud teha ühispakkumus. Riigihangete seadus näeb ette ka täiendava võimaluse väikeettevõtjatele: kui see on kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, on neil võimalus kaasata hanketingimustele vastavaid inimesi, samuti võimalus osaleda alltöövõtjana.
Miks ei ole tingimusi korrigeeritud, kuigi vähemalt aastast 2008 sisulist konkurentsi ei ole?
Nagu viimase välismesside näitusetarvikute hankemenetlusest näha, on Eestis ka selles valdkonnas konkurents tekkimas, seega ei saa väitega nõustuda. Menetluses esitas pakkumuse neli pakkujat. Ka selle riigihanke nõuded koostas EAS ning need on samaväärsed eelviidatud hangetega.
Parim pakkumus ja olemasolev konkurents peavad selguma hankemenetluse käigus. Pakkumuse esitamine või esitamata jätmine ning pakkumuse majanduslik soodsus või ebasoodus on pakkuja otsustada, mistõttu hankija saab lähtuda vaid olemasolevast faktilisest olukorrast.
Me näeme ka siin meie siseturul messivaldkonnas heas mõttes konkurente, kes üritavad teha ka meie saalides ja meie messide ajal.
Aga need asjad tulevad ja lähevad. Jälle me veendume, et mõnda potentsiaalset tegijat, kellel on ka tausta ja mingisugune käekiri, enam ei ole.
Eks ta on ohu märk kõigile, kui sa ikkagi siin viis või rohkem aastat ei ole suutnud turul olla ja püsima jääda.
Kui sellised tegijad arvavad, et nende jaoks on mingid näitajad karmid, siis nad on järelikult karmid. Aga ju nad siis ka peavad olema.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele