• Jaga lugu:

    Estonian Airi nõukogu saab sel nädalal paika

    Partsi sõnul sõltub uue nõukogu kogunemise aeg sellest, millal president kuulutab välja 2010. aasta riigieelarve muutmise seaduse, millega otsustati eraldada rahandusministeeriumi vahenditest 280 miljonit krooni Estonian Airi aktsiakapitali suurendamiseks. "Siis jõustuvad Estonian Airi aktsionäride vahelised lepingud ja siis tuleb automaatselt ka uus nõukogu, sest meil on aktsionäridega kokku lepitud nõukogu vahetus," ütles Parts.
    Kellest saab lennufirma nõukogu esimees, sõltub ministri sõnul nõukogust endast, kuid tema isiklik eelistus oleks näha nõukogu juhtimas investeerimispankur Joakim Heleniust.
    Riigi poolt määrab kolm nõukogu liiget Juhan Parts ja kaks Jürgen Ligi. "Oleme oma eelistused välja öelnud ja siin muutust ei ole," kommenteeris Parts nõukogu küsimust. Üks koht nõukogus saab lennufirmas 10% omanikule, senisele suuromanikule SASile.
    Estonian Airi endise juhi Erki Urva sõnul on kõik lennufirma nõukogu tulevased liikmed väga lugupeetud ja kogemustega inimesed.
    "Ainult üks asi häirib mind - tõsise lennundusäri kogemustega on ainult üks nõukogu liige ja tema on ka just SASi esindaja," lisas Urva.
    Mees, kes juhtis Eesti lennufirmat kasumiga aastatel 2000-2005, vaatab praegustele sündmustele eemalt.
    Urva sõnul on praegu suurim abi, mida riik saab Estonian Airile anda, ettevõttesse uue kapitali paigutamine ning vähemalt mõneks ajaks omanikusuhetes selguse ja kindluse tekitamine.
    "Kõige hullem, mis riik Estonian Airiga teha saab, oleks arutute poliitiliselt motiveeritud, kuid ebamajanduslike otsuste pealesurumine," ütles Urva.
    Urva sõnul on kujuneb nii nõukogu kui ka juhatuse töö üsna keeruliseks, et ellu viia kahte meedias kõlanud peamist riigipoolset ülesannet - viia ettevõte kasumisse ja avada hästi palju uusi otselennu sihtkohti. "Kahjuks võivad need ülesanded teineteisele risti vastu käia," arvas Urva.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.