Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
4G võrk toob hea ühenduse ja hinna
Välja antakse kuus sagedusluba, kuid operaatorid on huvitatud eelkõige loast näitajatega FDD 2 x 20 MHz, mida on ainult kolm. Tele2 juht Toomas Tiivel ütles, et kuna konkurss on avatud kõigile Euroopa Liidus tegutsevatele operaatoritele, siis on ka võimalus, et keegi kohalikest võib soovitud loast ilma jääda.
Elisa juht Sami Seppänen leidis, et selline stsenaarium on teoreetiliselt võimalik, kuid siiski ebatõenäoline. Kliendi seisukohast vaadatuna on tema sõnul parem, kui teenusepakkujaid oleks rohkem, sest see tagaks soodsama hinna. EMT juhi Valdo Kalmu sõnul on seda, kes load saavad, väga raske ennustada.
Tehnilise järelevalve amet ootab telekommunikatsiooniettevõtetelt 4G sageduslubade taotlusi detsembri alguseni. Eelmise nädala seisuga ükski operaator veel oma pakkumist esitanud ei olnud, seega ei ole teada, kas mõni uus tulija võiks tahta Eestisse neljanda põlvkonna n-ö marjamaale trügida.
Et konkurss alles käib, on operaatoritel raske öelda ka seda, kui palju võrgu väljaehitamisse investeeringuid teha tuleks. See sõltub juhtide sõnul sellest, kas üldse luba saadakse, milliseks kujunevad pakkumiste hinnad ning hanketulemused võrgu tarnijatele.
Eelmisel suvel ütlesid operaatorid, et ootaksid riigilt võrreldes 3G lubadega tingimuste leevenemist ning litsentsi hinna vähenemist. Selles osas on operaatoreid kuulda võetud ja juhtide sõnul võib konkursi tingimustega üldjoontes rahule jääda.
Tiivel meenutas, et 3G load anti olemasolevatele operaatoritele otsepakkumise teel ning eelduseks oli 70 miljoni kroonise loatasu maksmine ning neljas 3G luba väljastati avaliku konkursi teel enampakkumise alusel. 4G puhul aga võrreldakse pakkumisi - kui kiiresti ja kui suure katvusega võrgu operaator lubab välja ehitada.
"Seekord väljastatavate lubade hind on 5 miljonit krooni, mis on oluliselt vähem kui 3G lubade eest makstav summa," ütles Tiivel.
"Sel korral on riik tingimused põhjalikumalt läbi mõelnud, milline peab 4G võrk ja selle teenused tulevikus välja nägema," nõustus Seppänen. "Sealhulgas tuleb sideoperaatoritel pakkuda, millised on mobiilse interneti kiirused ja kuhu leviala ehitatakse."
Küsimusele, kas 4G ühendust üldse vaja on, vastasid operaatorid ühehäälselt jaatavalt, märkides, et sama küsimus on olnud õhus ka eelnevate mobiilsidepõlvkondade puhul.
Seppäneni sõnul suureneb nõudlus turul hetkel, mil 4G terminalid muutuvad kliendile vabalt kättesaadavaks ning nende hind võrreldes praegusega langeb märgatavalt.
"Kiirelt, mitu korda kasvavad andmeside mahud ja nutitelefonide hüppeline areng on loonud soodsa pinnase uue, 4G tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu arenguks," lisas Kalm. "EMT avas esimesena 3G võrgu Eestis 2005. aastal ja kiirus, mida tol ajal pakuti, oli 384 kbit/s. Nüüd, viis aastat hiljem ja andmesideedastuse kiiruse juures kuni 21 Mbit/s,
on nõudlus juba suuremate kiiruste ja mahtude järele täiesti olemas."
Tiiveli sõnul on mobiilne andmeside kogu mobiilsidesektori üks peamisi arengusuundi ja järgmise põlvkonna internetilahenduste väljaarendamine on selle arenguloogiline jätk.
Ta märkis, et 4G võrk võimaldab kahte väga olulist asja: klientidele suuremaid kiirusi ja operaatorile oluliselt madalamat omahinda. "Kuna andmemahud kasvavad mobiilivõrgus praegu eksponentsiaalselt, peavad operaatorid otsima järjest kuluefektiivsemaid lahendusi. Ja siin annab uus tehnoloogia märkimisväärse efekti," lisas Tiivel.
Rootsi lairibainterneti turul teist ja kolmandat kohta jagavad Tele2 ja Telenor on loonud 4G võrgu väljaehitamiseks ühisettevõtte.
Sarnane kogemus on Tele2-l juba varasemast, kui TeliaSoneraga ehitati esimese ettepanekul koostöös välja 3G võrk. Tele2 tehniline direktor Björn Lundström meenutas, et Telial oli tol hetkel rohkem maste jm infrastruktuuri, Tele2-l aga 3G tegevuslitsents.
Lindströmi sõnul säästavad koostööd tehes operaatorid nii infrastruktuuride väljaehitamise kui ka opereerimise pealt.
4G ühendust pakkudes soovib Tele2 haarata juurde ka turuosa, kuid kindlaid protsente Lundström välja käia ei soovinud.
Neljanda põlvkonna andmesidega on Lindströmi sõnul rohkem võimalusi võita ka neid kliente, kes kasutavad siiani juhtmega internetti, sest paljud siiani vaid
ADSLiga kasutatavad teenused on kättesaadavad ka lairibaühendusega.
"Loomulikult võib küsida, kas me tõesti vajame sellist kiirust," ütles Lindström. "Aga me usume, et kui meil see juba on, siis hakatakse leiutama ka teenuseid, mis seda võimekust kasutavad."
Rootsi suuremates linnades toimivad juba erinevate operaatorite 4G võrgud ning ülejärgmiseks aastaks on plaanis levialaga katta pea kogu riik.