Kui kõik on kõigile võlgu

Alla omahinna tehtud pakkumised enam välja ei vea, sest juba sügavas augus oleval turul langus ei jätku. Nüüd tuleb rinda pista lahkuvate ehitajate, krooniliste võlgujääjate ning pooleli jäävate objektidega.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson nendib, et probleem on kahtlemata olemas. "Päris täpset ülevaadet muidugi pole, aga selge on see, et võlgujäämised on viimase aastaga süvenenud," sõnas ta. "Ehitusmahud on vähenenud, ent ehitushinnad sisendhindadena on siiski tõusu alustanud ja siit tekivadki probleemid: peatöövõtja jätab alltöövõtjatele maksmata või jääb tarnijatele võlgu." Maksmata jäetakse nii meelega kui ka rahapuudusest, samuti tuuakse põhjenduseks ebakvaliteetselt tehtud tööd.

"Poleemika võlgnevuste teemal aina kasvab," nendib Peterson.

Korraliku taustauurimise tähtsust rõhutas ka Voller OÜ Soome osakonnas logistikaga tegelev Teno Telgma: "Meil üldiselt võlgnikega probleeme ei ole, väljastame arvega kaupa vaid neile klientidele, keda juba teame. Meil on välja kujunenud kindlad partnerid, peatöövõtjatest näiteks YIT ja NCC Rakennus ja senini pole neilt laekumistega küll mingit probleemi olnud. Tuleb lihtsalt enne töö vastu võtmist tellija tausta uurida, ega igaühele ei kipukski alltöövõttu tegema".

Kuidas läheb ehitusturul edasi?

Indrek Peterson, EEELi tegevdirektor

Eks tulevikuaimus ikka on. Ilmselt on arvestatav osa CO2 kvootide müügist saadavast rahast plaanis suunata ka hoonete rekonstrueerimisse, mis loob sektorile positiivse tegutsemisfooni.

Ka teedeehituse ja infrastruktuuri valdkonna rahastamine struktuurfondide vahendite kaudu on päris hea, nii et järgmiseks aastaks julgeks ehitusmahtudes väikest kasvu ennustada.

Usun, et järgmisel aastal olukord küll paraneb, aga ei oska veel prognoosida, kui palju täpselt.

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht

Praegu on selge, et tänavuse aasta teine kvartal on esimesest parem, paraku kehtib see aga ainult eksportijate kohta. Sama kehtib tõenäoliselt kolmanda kvartali kohta.

Näiteks killustiku- ja liivatootjad on ka kolmandas kvartalis jätkuvalt kahjumis. Olukorra suurt ja kiiret paranemist ma loota ei julge. Oleneb muidugi, kas ja mis tingimustel õnnestub müüa CO2 kvoote. Sellest räägitakse praegu palju.

Tegelikult peaks näiteks projekteerijad juba tööle hakkama, et järgmisel aastal tegevust jõuaks alustada.

Jaan Luts, Tartu Maja Betoonitooted

Praegu on selge, et ehitusturu üldine olukord on jätkuvalt raske, Eesti ehitusturg pole õigele kasvule pööranud.

Buumi ajal kogutud tulud on läinud ja n-ö vana rasv hakkab ka tasapisi otsa lõppema.