Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiidikeskus valmis investeerima miljardi
Eile vastas logistikauudised.ee lugejate küsimustele Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.
Kui suuri investeeringuid on Transiidikeskus teinud tänavu? Millesse investeeriti?
Sel aastal oleme investeerinud uue laadimistehnika soetamisse ja tehnilistesse uuendustesse pisut alla 50 miljoni krooni. Oleme aastast aastasse olnud sunnitud edasi lükkama oma investeeringuid konteineriterminali laienduse kasutuselevõttu. Oleme endiselt nende investeeringute tegemiseks valmis.
Milline on Muuga sadama turuosa konteinerite ümberlaadimises ja sadamateenuste pakkumises? Kuidas on see turuosa sel aastal muutunud?
Meie regioonis on Muuga CT konteinerite käitlemise osakaal umbes 5-6 protsenti. Liidrirollis püsib ka sel aastal Peterburi sadam. Lähinaabritest on Läti suutnud oma turuosa pisut kasvatada, Soome mitte.
Miks Transiidikeskus teenis 2009. aastal 85% vähem puhaskasumit kui aasta varem? Millised on tänavused kasumiprognoosid?
Kes meist ei mäletaks, mis toimus kogu maailma majanduses 2009. aastal. Kasumi vähenemine oli meilgi seotud ülemaailmse kaubamahtude vähenemisega. Sel aastal on lähtuvalt kaubamahtude taastumisest loota ka kasumi taastumist.
Kas vastab tõele, et Transiidikeskus on müügis ja juhul, kui uue konteineriterminali enda kätte saate, tõuseb Transiidikeskuse müügihind 500-700 miljoni kroonini?
Ei vasta tõele. Keegi püüab järjekindlalt valeinformatsiooni levitada või loodab tõesti, et see nii on. Vahel on meilgi tekkinud tunne, justkui tahetakse kusagilt survestada Transiidikeskust oma aktsiaid müüma. Meie oleme oma praeguse tegevuse ja selle tulemustega rahul ega näe põhjust, miks peaksime oma aktsiaid müüma. Transiidikeskuse ASi strateegia on üles ehitatud pikaajalistele kavadele omada ja opereerida sadamaterminale. Siit ka meie huvi Muugale ehitatud konteineriterminali laienduse vastu. Esialgu tähendab selle laienduse kasutuselevõtt meile pigem kulu, kuna laiendus pole veel kaugeltki valmis ja selle käikuandmiseks peab eraoperaator investeerima umbes 1 miljard krooni.
Miks Muuga CT ei ole vastu võtnud hiinlaste ettepanekut luua ühisettevõte ja uus konteineriterminal koos ehitada?
Hiinlased pole Muuga CT-le ettepanekut ühisettevõtte loomiseks teinud. Nagu öeldud, ei ole ASi Muuga CT aktsionäridel huvi pelgalt finantsinvestorile oma aktsiaid müüa. See võib kõne alla tulla vaid siis, kui tegemist on strateegilise partneriga, kes garanteerib praegusest oluliselt suurema konteinerivoo. Ningbo sadamast öeldi selgelt, et nemad mingit täiendavat kaubavoogu ei garanteeri, seega pole nendega ühisettevõtte loomine meie jaoks majanduslikult otstarbekas. Ilmselt ka neile mitte, miks nad muidu ka Tallinna Sadamaga koostööst loobusid.
Millal hakatakse terminali kaudu vedama neid konteinereid, mille tarbeks see sadama laiendus üldse ehitati?
Tallinna Sadama investeering konteineriterminali laiendusse ei ole sugugi vale, lihtsalt selle tasuvusaeg on majanduskriisi pärast oluliselt pikem. Kui 2007. aasta septembris allkirjastasid Transiidikeskus ja Muuga CT pakkumise konteinerterminali laienduse kasutuselevõtuks, oli arvestatud 25aastase tasuvusajaga, nüüd tuleb arvestada pikema ajaga. Soovime laienduse kasutusele võtta etapiviisiliselt, lähtudes turu nõudlusest. Kohe sooviksime rajada uue ja tänapäevase autopääsla ja täiendava ladustamisala konteinerite hoiustamiseks. Esimese etapi investeering oleks umbes 100 miljonit krooni, mida oleme soovinud Muugale investeerida juba 2007. aastast alates.
Autor: ÄP