Tooraine hinnatõusu on tootjal raske alla neelata

"Tooraine hinna tõus maailmaturul mõjutab meid ikka nii väga, et kohe nukraks teeb, kuid osa sellest aru ei saa," rääkis Premia Tallinna Külmhoone ASi juhatuse esimees Kuldar Leis, kelle sõnul pole hindade tõstmisel tarbija käitumise või ootustega mitte mingisugust pistmist. Leisi kinnitusel on läinud kallimaks Premia põhitoorained koor ja nisu, samuti on kerkinud pakendite ja sügavkülmutatud toodete hinnad. "Minu mäletamist mööda on eri toorainete gruppides olnud tõus 10-70%," rääkis ta.

Leisi sõnul tõstis ettevõte mõnede sügavkülmutatud toote hinda juba septembris, kuid mõne toote hinnatõus ootab veel ees. "Praegu pole endiste hindadega enam võimalik toorainet osta, meie enda laovarud hakkavad otsa saama ja kallim kaup tuleb peale," rääkis Leis.

"Eri tootegruppides on tarvis teha või on juba osaliselt tehtud 5-40% hinnatõus ja kõige levinumatel müügiartiklitel jääb see 10% ja 20% vahele," mainis Leis. Väga suur tõus oli Leisi kinnitusel osa külmutatud juurviljade ja marjade puhul, mis pole aga nii tähtsad tooted ja seega tarbija seda sageli ei märka.

Tooraine kallinemine mõjutab mõningal määral ka Salvest ASi tootmist, rääkis ettevõtte juhatuse esimees Veljo Ipits. "Meie ostame suure osa oma toorainest samuti maailmaturult kokku - on see siis suhkur, riis, maitseained, püreed või köögivili," rääkis Ipits.

"Meie sektoris ei saa valmistoodete puhul rääkida kümnetesse protsentidesse ulatuvast hinnatõusust," lisas Ipits, kelle sõnul on osa tooraineid juba kallinenud, kuid selle tõttu pole Salvest veel oma toodete hindu tõstnud.

"Selle aastanumbri sees me hindu ei tõsta, kuid julgen arvata, et uue aasta alguses oleme sunnitud tõstma kuni 5%," mainis Ipits.

Ipitsa arvates võiks ettevõte kõikide kaupade hindu tõsta, kuid tegelikult peab arvestama ka sellega, et need tuleb maha müüa ja tarbija peab hindadega nõustuma. "Valmistoitude sektor on juba nii või teisiti saanud väikese tagasilöögi, sellest tulenevalt ei saa me hinnatõusu peale mängida. Oleme siiani püüdnud rohkem oma kulusid kokku hoida," selgitas Ipits.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7%, mis oli 22 kuu kiireim hinnatõus Eestis. Võrreldes tänavu septembriga tõusis tarbijahinnaindeks 0,6%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 8,9%-line kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole ning millest omakorda kolm neljandikku andis piimatoodete 20,7%-line ja köögivilja 36,8%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas indeksile veel elektri, soojusenergia ja kütte 9,4%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku.

"Minu jaoks ei ole 4,7protsendiline hinnatõus üllatav, küll aga on see vastu igasugust majanduslikku loogikat," kommenteeris majandusteadlane Andres Arrak. "Siin taga on puhtalt kartellilepingud oligopoliseerunud turgudel ja ilmselt ikkagi ka konkurentsi puudumine."

Igasugune matemaatiline loogika ütleb, et kui meil eelmise aasta majanduslangus oli 14 protsenti, siis pangad laenu ei anna, investeeringud on samuti pärsitud ja valitsus teeb juba teist aastat järjest säästueelarvet. Hinnatõus sellistes tingimustes ei ole loogiline, põhjendas Arrak.

Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul on Eestis euroeelsed hinnatõusuootused endiselt kõrged ning valitsus ei ole suutnud neid ootusi ohjata. "Selles osas on kommunikatsioon väga puudulik, sest ei ole suudetud selgeks teha, et mõõtühiku vahetus ei tähenda veel mõõdetava koguse muutumist," märkis ta.

Lauri ütlusel on väga kahju, et väikeettevõtted planeerivad euro varjus hindu tõsta. "Isegi kui hinnatõus on tootmise kallinemisega põhjendatav, siis jätab hindade teisendamise varjus toimuv hindade tõstmine väga inetu mulje, sest sellega püütakse inimeste hirme ja ebakindlust enda kasuks ära kasutada," sõnas analüütik.

Tema kinnitusel võiks parem konkurentsisituatsioon Eestis hinnatõusu mõnevõrra pidurdada. "Kahjuks on valitsusasutuste tegevus olnud viimase ajani üpris passiivne ning aktiviseerunud konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ei saa tagasi pöörata juba toimunud konsolideerumisi," selgitas ta.

Kai Realo, Statoil Eesti ASi kontseptsioonijuht

Meie ei jälgi oma tegevuses mitte niivõrd nafta maailmaturuhindasid, kui ikkagi valmistoodete - bensiini ja diislikütuse hindasid. Praegu on need olnud pikka aega üllatavalt stabiilsed.

Ka kohalikul turul on meil olnud väga tugev hinnakonkurents, mis tarbija kasuks on jätnud vahele nii mõnegi jõnksu omahinna muudatuses.

Eesti on haruldaselt stabiilne oma kütuste jaehindade mõistes ja hinnamuudatusi tehakse võrreldes teiste riikidega harva.

Tohutut hinnatõusu praegu ei paista, samas ei suuda mootorkütuste ja nafta hindasid ka analüütikud ennustada. Praegu kiiret hinnatõusu ei tule, pigem mõjutab diislikütuse hinda sesoonne ajastus. Diislikütuse talvine koostis ja nõudluse kasv tõstavad paratamatult ka hinda.

Nafta hinna muutus ei jõua kunagi kohe lõpptarbijani, kuna see on vabalt kaubeldav tooraine ja spekulatsioonidest mõjutatav. Tarbijat mõjutab nafta hinna tõus juhul, kui see on toimunud pikka aega ja rafineerimistehased on sunnitud oma hindasid tõstma.

Meie nafta hindu ei jälgi ja võrdlusi teeme harva. Eesti hind kujundatakse maailmaturu valmistoodete hinna järgi, kuid nafta hindades võivad esineda kiired sakid üles-alla, mis valmistoodetesse ei jõua.

Samas on valmistoodete hindades mõned aspektid, mis nafta hindadesse ei puutu. Need on kaks toodete gruppi, mis mõnes mõttes on omavahel seotud, kuid samas otseselt teineteist ei mõjuta.

Illimar Toom, Toom Tekstiil ASi juhatuse esimees ja omanik

Aasta algusest alates on tooraine hind pidevalt tõusnud nii dollaris, kroonis kui ka euros. Vahet ei ole, kas on tegemist puuvilla või polüestriga.

Aastaga on kanga hind tõusnud meie jaoks üle 50%. Valmistoodete hindu oleme olnud sunnitud samuti tõstma kümneid ja kümneid protsente.

Tundub, et puuvilla hind on seotud väikese saagiga, ja kindlasti kestab tõus uue saagikoristuseni, kuni hakkab rohkem puuvillakogust peale tulema. Usun, et stabiliseerumist enne järgmist 5-6 kuud ei toimu. Seega on valmistooted kallinemas. Tooraine hind tõuseb kõikide jaoks ja kannatab lõpptarbija.