"Me ei soovi, et meiega midagi kooskõlastataks või valmis asjale heakskiitu otsitaks. Me soovime olla kaasatud, algusest peale, ja seda selleks, et ettevõtjad mõistaksid muudatuse vajadust ning tuleks kaasa seaduse mõtte ja sisuga selle täitmisel," ütles Luman. Samas nimetas ta hirmutavaks seda, kuidas peaks keskmise suurusega ettevõte (aga Eesti keskmises ettevõttes on 9 töötajat) suutma kursis olla kogu permanentselt muutuva õigusloome ja seadustetulvaga.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul häirivad Lumani kritiseeritud pidevad seadusmuudatused küll ettevõtlikust, aga küsimus on pigem selles, kui pidev on pidev. "Julgen öelda, et nüüd on seadusmuutmine mastaapselt vähenenud," viitas ta võrdluses kahele eelmisele kümnendile.

Lumaniga võib nõustuda, et meie arengutase vajab teatud olulist ümbermõtestamist, lisas Parts. Ettevõtja Jüri Mõisa arvates on eriti halvad seadusemuudatused need, mis on tehtud poliitikute meelemuutuse pärast.

Mõis on üldjoontes nõus kaubandus-tööstuskoja juhi koja aastapäeval öeldud väitega, et pidevad seadusemuudatused ja selle kaudu halduskoormuse kasv võivad tappa nii mõnegi ettevõtliku inimese ettevõtlikkuse.

"Samas on see mingil määral mõistetav, et me liigume nõukogude ajast tsivilisatsiooni ja kõiki asju ühe korraga ei jõua ning ehk edaspidi jääb neid vähemaks," kommenteeris Mõis.

Mõis kuulub aga nende inimeste hulka, kes arvavad, et peab oma, mitte teise ettevõtte ega seadusandja tööd tegema.

"Eesti ettevõtetel on üldiselt nõuka-aegadest tunne, et nad tahaksid poliitikutele nõu anda," lausus Mõis.