Ühe euro kets

Yunuse arvates on eesmärk veelgi kõrgem, nimelt muuta ettevõtte töötajate hoiakut. "Õpetus puhtast kasumi maksimeerimisest on probleem. Kui inimesed näevad, mis tunne on oma tööga head teha, siis nad muutuvad," ütleb ta.

"Social Business on minu jaoks heategevuse edasiarendus," on Adidase juht Hainer oma ütlustes vähem kõrgelennuline. Erinevus siis lihtsalt see, et sotsiaalse äri puhul tuleb raha investori juurde tagasi ja võimaldab seda edasi laiendada.

Hainer räägib üheeurose spordijalatsi turuletoomise juures ka raskustest. Nimelt on firmale tarbijate soovid Bangladeshis täiesti tundmatud. Ka hinda on raske ühe euro juures hoida.

Kõrgete imporditollide tõttu toodetakse jalatseid kohapeal Bangladeshis. Näidist tehti esialgu 5000 paari, aga ei ole veel sada protsenti kindel, kas õnnestub ka masstootmisesse minna.

Kontsernidele on oluline olla osa "Yunuse perekonnast", kirjutas ajakiri Spiegel. Seda aga mitte tingimata ainult ülla eesmärgi nimel. Tundmatuks jääda sooviv allikas ütles, et ainus kasu tema firmale on mainekujunduslik mõju.

Puhta riideturu eest võitlev aktivist Maik Pflaum ütles Spiegelis: "Kui mõelda selle peale, et Adidasele töötavad inimesed Aasias oma palgast elada ei saa, siis tundub see projekt olevat mulle vaid alibi."

Lugu Spiegeli võrgulehel kritiseerinud lugejad lähevad veelgi kaugemale - "Vaesus ei ole liiga kõrgete hindade, vaid puuduva sissetuleku tulemus. Oleks parem maksta vaestele õiget palka." - "Adidase või Nike jalats ei maksagi tootes rohkem kui üks euro. Seda muidugi tänu näljapalgale, mida töölistele makstakse." - "Siin on küsimus vaid selles, et bränd veel kolme miljardi inimese ajju keevitada."

Adidase grupp esitles eelmisel nädalal oma strateegilist äriplaani aastani 2015. Selles üheeurostest jalatsitest muidugi juttu ei olnud. Küll on plaanis müüki suurendada 45-50% ja tõsta kasumit kuni 17 miljardi euroni (aastane kasv 15%). Kasum kasvab kiiremini kui müük, lubas Hainer plaani investoritele kommenteerides.

Yunuse tulevikuplaanide hulka kuulub koos Otto kontserniga avada Bangladeshis rõivavabrik, mis toodab keskkonnasõbralikult ja maksab oma töötajatele õiglast palka. Yunus on optimistlik: "Sotsiaalse äri abil avaldame survet tervele majandusele. Survet end muuta ja maailmas probleeme mitte enam põhjustada, vaid kaasa aidata nende lahendamisele."

Autor: Katri Soe-Surén