• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valdkonda ootab ees tõus

    Metsa- ja puidutööstusele on 2010. aasta seni läinud majanduslangusest taastuvas rütmis. Kõikides tegevusharudes on näha olnud kasvu. Võrreldes teiste tööstusharudega on metsatööstuse toodangu ekspordi kasv olnud kiirem. Korduvalt on aasta jooksul statistikaameti andmetel kuu või kvartali kasv olnud teiste kaubaartiklitega võrreldes suurim või vähemalt esikolmikus. Metsa- ja puidutööstuse väliskaubandusbilanss on olnud tugevas plussis ning võrreldes 2009. aastaga on ekspordi osakaal suurenenud. Samuti on suurenenud meie tööstusharu SKP osakaal töötlevas tööstuses - 20,7%-lt 22,4%-le. Kõik see näitab selgelt, et metsatööstusel on olnud oluline roll kriisist väljumisel. Meie ettevõtted on suutnud langusjärgsele nõudlusele operatiivselt reageerida.
    Pärast kiiret taastumist on nüüd, 2010. aasta sügisel märgata juba stabiliseerumist ja ka mõnel turul alanud hinnalangust. Kuni 2011. aasta kevadeni võib oodata stabiilsust või pigem langust. Kui laoseis meil ja mujal maailmas püsib kontrolli all, siis loodetavasti ei ole langus liiga järsk. Edaspidisteks tunnussõnadeks on kindlasti lisandväärtuse kasvatamine, kõrgem töötlusaste ning efektiivsus.
    Eesti metsade raiemahud on viimase kümne aasta väikseimad. Seega on meil kodumaise ja taastuva puiduressursi kasutamisel tugevasti potentsiaali, mis aga realiseerub vaid siis, kui suudame olla efektiivsed, rakendada kõiki olemasolevaid võimsusi ja investeerida lisandväärtuse kasvatamiseks.
    Eesti metsa- ja puidutööstuses moodustab suurima toodangumahu saetööstus ja saematerjali järeltöötlemine. Saetööstuse taastumine on 2010. aastal olnud üks kiiremaid. Statistikaameti andmetel on 2010. aasta kolmanda kvartali lõpuks Eestis toodetud 992 000 m3 saematerjali. Võrreldes 2009. aasta sama perioodi toodanguga (730 000 m3) on kasv olnud tervelt 38%. Arvesse tuleb muidugi võtta seda, et kriisiaegne langus oli väga järsk. Eelmise külma talve tõttu oli alates teisest kvartalist ka palki piisavalt saada.
    Nii RMKs kui ka erametsades on taastuvad raiemahud toodangu mahtu võimaldanud suurendada.
    Sel aastal on oodata, et saavutame võrreldes 2009. aastaga ligikaudu neljandiku võrra suurema toodangumahu. Enamik saetööstusettevõtteid ja saematerjali järeltöötlejaid on suutnud taastumistempoga hästi kaasas käia.
    Edetabeli esikümne firmade seas domineerivad saagimise ja puidu järeltöötlemisega seotud ettevõtted. Samas on saematerjaliturgudel hinnakõver jõudnud oma kriisijärgsest tipust uuesti läbi ning langeb tasapisi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.