Metsa- ja puidutööstusele on 2010. aasta seni läinud majanduslangusest taastuvas rütmis. Kõikides tegevusharudes on näha olnud kasvu. Võrreldes teiste tööstusharudega on metsatööstuse toodangu ekspordi kasv olnud kiirem. Korduvalt on aasta jooksul statistikaameti andmetel kuu või kvartali kasv olnud teiste kaubaartiklitega võrreldes suurim või vähemalt esikolmikus. Metsa- ja puidutööstuse väliskaubandusbilanss on olnud tugevas plussis ning võrreldes 2009. aastaga on ekspordi osakaal suurenenud. Samuti on suurenenud meie tööstusharu SKP osakaal töötlevas tööstuses - 20,7%-lt 22,4%-le. Kõik see näitab selgelt, et metsatööstusel on olnud oluline roll kriisist väljumisel. Meie ettevõtted on suutnud langusjärgsele nõudlusele operatiivselt reageerida.
Pärast kiiret taastumist on nüüd, 2010. aasta sügisel märgata juba stabiliseerumist ja ka mõnel turul alanud hinnalangust. Kuni 2011. aasta kevadeni võib oodata stabiilsust või pigem langust. Kui laoseis meil ja mujal maailmas püsib kontrolli all, siis loodetavasti ei ole langus liiga järsk. Edaspidisteks tunnussõnadeks on kindlasti lisandväärtuse kasvatamine, kõrgem töötlusaste ning efektiivsus.
Eesti metsade raiemahud on viimase kümne aasta väikseimad. Seega on meil kodumaise ja taastuva puiduressursi kasutamisel tugevasti potentsiaali, mis aga realiseerub vaid siis, kui suudame olla efektiivsed, rakendada kõiki olemasolevaid võimsusi ja investeerida lisandväärtuse kasvatamiseks.
Eesti metsa- ja puidutööstuses moodustab suurima toodangumahu saetööstus ja saematerjali järeltöötlemine. Saetööstuse taastumine on 2010. aastal olnud üks kiiremaid. Statistikaameti andmetel on 2010. aasta kolmanda kvartali lõpuks Eestis toodetud 992 000 m3 saematerjali. Võrreldes 2009. aasta sama perioodi toodanguga (730 000 m3) on kasv olnud tervelt 38%. Arvesse tuleb muidugi võtta seda, et kriisiaegne langus oli väga järsk. Eelmise külma talve tõttu oli alates teisest kvartalist ka palki piisavalt saada.
Nii RMKs kui ka erametsades on taastuvad raiemahud toodangu mahtu võimaldanud suurendada.
Sel aastal on oodata, et saavutame võrreldes 2009. aastaga ligikaudu neljandiku võrra suurema toodangumahu. Enamik saetööstusettevõtteid ja saematerjali järeltöötlejaid on suutnud taastumistempoga hästi kaasas käia.
Edetabeli esikümne firmade seas domineerivad saagimise ja puidu järeltöötlemisega seotud ettevõtted. Samas on saematerjaliturgudel hinnakõver jõudnud oma kriisijärgsest tipust uuesti läbi ning langeb tasapisi.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele