• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 16.11.10, 23:00

Valdkonda ootab ees tõus

Metsa- ja puidutööstusele on 2010. aasta seni läinud majanduslangusest taastuvas rütmis. Kõikides tegevusharudes on näha olnud kasvu. Võrreldes teiste tööstusharudega on metsatööstuse toodangu ekspordi kasv olnud kiirem. Korduvalt on aasta jooksul statistikaameti andmetel kuu või kvartali kasv olnud teiste kaubaartiklitega võrreldes suurim või vähemalt esikolmikus. Metsa- ja puidutööstuse väliskaubandusbilanss on olnud tugevas plussis ning võrreldes 2009. aastaga on ekspordi osakaal suurenenud. Samuti on suurenenud meie tööstusharu SKP osakaal töötlevas tööstuses - 20,7%-lt 22,4%-le. Kõik see näitab selgelt, et metsatööstusel on olnud oluline roll kriisist väljumisel. Meie ettevõtted on suutnud langusjärgsele nõudlusele operatiivselt reageerida.
Pärast kiiret taastumist on nüüd, 2010. aasta sügisel märgata juba stabiliseerumist ja ka mõnel turul alanud hinnalangust. Kuni 2011. aasta kevadeni võib oodata stabiilsust või pigem langust. Kui laoseis meil ja mujal maailmas püsib kontrolli all, siis loodetavasti ei ole langus liiga järsk. Edaspidisteks tunnussõnadeks on kindlasti lisandväärtuse kasvatamine, kõrgem töötlusaste ning efektiivsus.
Eesti metsade raiemahud on viimase kümne aasta väikseimad. Seega on meil kodumaise ja taastuva puiduressursi kasutamisel tugevasti potentsiaali, mis aga realiseerub vaid siis, kui suudame olla efektiivsed, rakendada kõiki olemasolevaid võimsusi ja investeerida lisandväärtuse kasvatamiseks.
Eesti metsa- ja puidutööstuses moodustab suurima toodangumahu saetööstus ja saematerjali järeltöötlemine. Saetööstuse taastumine on 2010. aastal olnud üks kiiremaid. Statistikaameti andmetel on 2010. aasta kolmanda kvartali lõpuks Eestis toodetud 992 000 m3 saematerjali. Võrreldes 2009. aasta sama perioodi toodanguga (730 000 m3) on kasv olnud tervelt 38%. Arvesse tuleb muidugi võtta seda, et kriisiaegne langus oli väga järsk. Eelmise külma talve tõttu oli alates teisest kvartalist ka palki piisavalt saada.
Nii RMKs kui ka erametsades on taastuvad raiemahud toodangu mahtu võimaldanud suurendada.
Sel aastal on oodata, et saavutame võrreldes 2009. aastaga ligikaudu neljandiku võrra suurema toodangumahu. Enamik saetööstusettevõtteid ja saematerjali järeltöötlejaid on suutnud taastumistempoga hästi kaasas käia.
Edetabeli esikümne firmade seas domineerivad saagimise ja puidu järeltöötlemisega seotud ettevõtted. Samas on saematerjaliturgudel hinnakõver jõudnud oma kriisijärgsest tipust uuesti läbi ning langeb tasapisi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele