Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL sihib suuremat võrdsust põllumajandustoetustes

    "See süstib optimismi, et ELi järgmisel eelarveperioodil (2014-2020) on põllumajandustoetuste rahastamine võrsematel alustel ning konkurentsitingimused ühtlasemad," kommenteeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
    Eestile on see väga oluline. Praegu võib toetuste tase ELi uute ja vanade liikmesriikide vahel erineda mitu korda või isegi kümneid kordi, sõltuvalt sellest, kas kõrvutada toetusi hektari või toodanguühiku kohta. Esimest eelistavad rõhutada uued, teist vanad liikmesriigid.
    Selles ollakse aga ühel meelel, et praegune toetuste arvestamise kord on ajast ja arust.
    Eile komisjoni ettepanekuid tutvustanud põllumajandusvolinik Dacian Ciolos nentis, et ÜPPs jääb ka edaspidi peatähtsaks toiduainete tootmine. Ent senisest enam pannakse rõhku loodusvarade säästvale majandamisele ja kliimameetmetele. Kolmandaks eesmärgiks jääb maapiirkondade areng ja elukeskkonna hoid.
    Komisjon pakkus välja ÜPP kolm arengustsenaariumi. Esimese järgi muutuks otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks, kuid toetuste süsteemis midagi oluliselt ei muutuks. Teise järgi muutuks lisaks toetuste maksmise alustele oluliselt ka otsetoetuste ülesehitus. Kolmas stsenaarium näeb ette praeguste otsetoetuste järkjärgulise lõpetamise, et suunata põhirõhk keskkonnakaitsele ja kliimamuutustele.
    "Eesti toetab põhjalikku ümberkorraldamist ehk siis keskteed, aga ma väga kardan, et see võib lõppeda suhteliselt status quo'ga," ütles Seeder.
    Seederi sõnul ÜPP reformist revolutsioonilisi muutusi oodata ei maksa - selleks on 27 riigi olukorrad ja huvid liiga erinevad. Ka ÜPP maht - veidi enam kui 40 miljardit eurot aastas - jääb eelarvevaidlustes ilmselt enam-vähem samaks. "Vaevalt see suureneb ja ma ei usu, et see ka drastiliselt väheneb," ütles Seeder.
    Eesti huvi on toetuste võrdsustamise kõrval ka ÜPP säilimine ühtse poliitikana, mida rahastatakse ELi eelarvest - liikmesriikide oma rahakotist lisatoetuste maksmine ning riigiabi erisused peaksid jääma minimaalseks, rääkis Seeder.
    Samuti vajavad ümbervaatamist turukorralduse meetmed, mis on osutunud hinnakõikumiste tasandamisel liiga kohmakaks. Nii on kord kannatanud põllumehed, siis jälle tarbijad.
    Komisjon tahab hea seista ka selle eest, et toetusi saaksid edaspidi tegelikud maakasutajad ja toidu tootjad, mitte maa omanikud. Praegu on toetusõigustest ELis saanud lausa omaette äritsemise objekt.
    Komisjoni eilsed ettepanekud on reformi üle väldanud diskussiooni vili, mille tulemusel valmib 2011. aasta keskpaigaks eelnõu projekt.
    "Praegu on see hea dokument - iga liikmesriik saab sealt välja lugeda oma huvid," ütles Seeder. "Iseasi on see, mida sisaldab lõpuks komisjoni ettepanek ja milles kokku lepitakse. Nüüd tuleb hoida kätt pulsil, et Eesti huvid hiljem kõrvale ei jääks."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.