EL sihib suuremat võrdsust põllumajandustoetustes

Eile komisjoni ettepanekuid tutvustanud põllumajandusvolinik Dacian Ciolos nentis, et ÜPPs jääb ka edaspidi peatähtsaks toiduainete tootmine. Ent senisest enam pannakse rõhku loodusvarade säästvale majandamisele ja kliimameetmetele. Kolmandaks eesmärgiks jääb maapiirkondade areng ja elukeskkonna hoid.

Komisjon pakkus välja ÜPP kolm arengustsenaariumi. Esimese järgi muutuks otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks, kuid toetuste süsteemis midagi oluliselt ei muutuks. Teise järgi muutuks lisaks toetuste maksmise alustele oluliselt ka otsetoetuste ülesehitus. Kolmas stsenaarium näeb ette praeguste otsetoetuste järkjärgulise lõpetamise, et suunata põhirõhk keskkonnakaitsele ja kliimamuutustele.

"Eesti toetab põhjalikku ümberkorraldamist ehk siis keskteed, aga ma väga kardan, et see võib lõppeda suhteliselt status quo'ga," ütles Seeder.

Seederi sõnul ÜPP reformist revolutsioonilisi muutusi oodata ei maksa - selleks on 27 riigi olukorrad ja huvid liiga erinevad. Ka ÜPP maht - veidi enam kui 40 miljardit eurot aastas - jääb eelarvevaidlustes ilmselt enam-vähem samaks. "Vaevalt see suureneb ja ma ei usu, et see ka drastiliselt väheneb," ütles Seeder.

Eesti huvi on toetuste võrdsustamise kõrval ka ÜPP säilimine ühtse poliitikana, mida rahastatakse ELi eelarvest - liikmesriikide oma rahakotist lisatoetuste maksmine ning riigiabi erisused peaksid jääma minimaalseks, rääkis Seeder.

Samuti vajavad ümbervaatamist turukorralduse meetmed, mis on osutunud hinnakõikumiste tasandamisel liiga kohmakaks. Nii on kord kannatanud põllumehed, siis jälle tarbijad.

Komisjon tahab hea seista ka selle eest, et toetusi saaksid edaspidi tegelikud maakasutajad ja toidu tootjad, mitte maa omanikud. Praegu on toetusõigustest ELis saanud lausa omaette äritsemise objekt.

Komisjoni eilsed ettepanekud on reformi üle väldanud diskussiooni vili, mille tulemusel valmib 2011. aasta keskpaigaks eelnõu projekt.

"Praegu on see hea dokument - iga liikmesriik saab sealt välja lugeda oma huvid," ütles Seeder. "Iseasi on see, mida sisaldab lõpuks komisjoni ettepanek ja milles kokku lepitakse. Nüüd tuleb hoida kätt pulsil, et Eesti huvid hiljem kõrvale ei jääks."