• Jaga lugu:

    EL sihib suuremat võrdsust põllumajandustoetustes

    "See süstib optimismi, et ELi järgmisel eelarveperioodil (2014-2020) on põllumajandustoetuste rahastamine võrsematel alustel ning konkurentsitingimused ühtlasemad," kommenteeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
    Eestile on see väga oluline. Praegu võib toetuste tase ELi uute ja vanade liikmesriikide vahel erineda mitu korda või isegi kümneid kordi, sõltuvalt sellest, kas kõrvutada toetusi hektari või toodanguühiku kohta. Esimest eelistavad rõhutada uued, teist vanad liikmesriigid.
    Selles ollakse aga ühel meelel, et praegune toetuste arvestamise kord on ajast ja arust.
    Eile komisjoni ettepanekuid tutvustanud põllumajandusvolinik Dacian Ciolos nentis, et ÜPPs jääb ka edaspidi peatähtsaks toiduainete tootmine. Ent senisest enam pannakse rõhku loodusvarade säästvale majandamisele ja kliimameetmetele. Kolmandaks eesmärgiks jääb maapiirkondade areng ja elukeskkonna hoid.
    Komisjon pakkus välja ÜPP kolm arengustsenaariumi. Esimese järgi muutuks otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks, kuid toetuste süsteemis midagi oluliselt ei muutuks. Teise järgi muutuks lisaks toetuste maksmise alustele oluliselt ka otsetoetuste ülesehitus. Kolmas stsenaarium näeb ette praeguste otsetoetuste järkjärgulise lõpetamise, et suunata põhirõhk keskkonnakaitsele ja kliimamuutustele.
    "Eesti toetab põhjalikku ümberkorraldamist ehk siis keskteed, aga ma väga kardan, et see võib lõppeda suhteliselt status quo'ga," ütles Seeder.
    Seederi sõnul ÜPP reformist revolutsioonilisi muutusi oodata ei maksa - selleks on 27 riigi olukorrad ja huvid liiga erinevad. Ka ÜPP maht - veidi enam kui 40 miljardit eurot aastas - jääb eelarvevaidlustes ilmselt enam-vähem samaks. "Vaevalt see suureneb ja ma ei usu, et see ka drastiliselt väheneb," ütles Seeder.
    Eesti huvi on toetuste võrdsustamise kõrval ka ÜPP säilimine ühtse poliitikana, mida rahastatakse ELi eelarvest - liikmesriikide oma rahakotist lisatoetuste maksmine ning riigiabi erisused peaksid jääma minimaalseks, rääkis Seeder.
    Samuti vajavad ümbervaatamist turukorralduse meetmed, mis on osutunud hinnakõikumiste tasandamisel liiga kohmakaks. Nii on kord kannatanud põllumehed, siis jälle tarbijad.
    Komisjon tahab hea seista ka selle eest, et toetusi saaksid edaspidi tegelikud maakasutajad ja toidu tootjad, mitte maa omanikud. Praegu on toetusõigustest ELis saanud lausa omaette äritsemise objekt.
    Komisjoni eilsed ettepanekud on reformi üle väldanud diskussiooni vili, mille tulemusel valmib 2011. aasta keskpaigaks eelnõu projekt.
    "Praegu on see hea dokument - iga liikmesriik saab sealt välja lugeda oma huvid," ütles Seeder. "Iseasi on see, mida sisaldab lõpuks komisjoni ettepanek ja milles kokku lepitakse. Nüüd tuleb hoida kätt pulsil, et Eesti huvid hiljem kõrvale ei jääks."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Inbank suutis kasumit kolmekordistada
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.