Uus toode, kaitse seda!

Uue toote või teenuse loomisega seotud intellektuaalse omandi kaitse jääb sageli piisava tähelepanuta nii alustavatel kui ka pikemat aega tegutsenud ettevõtjatel.

Olgu siis põhjuseks lihtsalt teadmatus või selle teema ebaoluliseks pidamine. Samas tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata, sest nii ettevõtja enda loometöö tulemuste kaitsmata jätmine kui ka teiste isikute õiguste kasutamisel tehtud vead võivad nullida kõik eelnevad jõupingutused.

Sõltuvalt tootest saame rääkida autoriõigusest, mis kaitseb originaalseid kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid (näiteks arvutiprogramme), ning tööstusomandiõigustest, nagu näiteks patent, kaubamärk, tööstusdisain.

Autoriõigus tekib teose loomisega automaatselt ning õiguse tekkeks teost registreerima ei pea. Tööstusomandi puhul tuleb õiguskaitse saamiseks oma loometöö tulemus registreerida. Siinkohal on oluline, et kaitstav ei ole idee, vaid kaitstakse idee elluviimist ehk konkreetset loometöö tulemust.

Otsingud. Kui teile tundub, et olete jõudnud geniaalsele lahendusele, millele pole keegi maailmas varem kunagi tulnud, siis tasub oma arvamuse tõelevastavust kontrollida enne idee elluviimist. Ei piisa ainult Google'i otsingust ja elukogemustest, vaid otsida tuleb põhjalikult erinevatest patendiandmebaasidest. Selline uuring võib ära hoida asjatuid pingutusi ja kulutusi toote väljatöötamisele ja turuletoomisele, kuna võib selguda, et keegi on selle juba välja mõelnud.

Näiteks võis mõni aasta tagasi Äripäevast lugeda, kuidas Eestis leiutati ja kaitsti kasuliku mudelina autotuled, mis kurvides järgivad sõidusuunda, ning leiutaja plaanis suurte autofirmade vastu koguni kohtuasja. Nüüdseks aga on kasulik mudel tühistatud ja leiutaja peab suure tõenäosega hüvitama vastaspoole kohtukulud.

Peale leiutise uudsuse kohta kinnituse saamise võivad otsingu tulemused anda uusi ideid. Isegi samasuguse või sarnase lahenduse leidmisel võib teie ideest siiski asja saada vajalike muudatuste tegemisel ja idee edasiarendamisel.

Toote nimi. Igale uuele tootele on vaja anda nimi. Seda ülesannet täidab kaubamärk. Kui tegu on leiutisega või turul seninägematu teenusega, siis on soovitatav mõelda ka üld- või liiginimetusele.

Vastasel korral hakkavad kliendid ja konkurendid kasutama teie kaubamärki sellise toote liiginimetusena. Tulemuseks on kaubamärgiõiguste kaotamine. Näiteks on kunagised kaubamärgid NYLON, THERMOS, NETBOOK nüüdseks õiguskaitse kaotanud keelekasutuses tavapäraseks muutumise tõttu.

Nagu toote enda nii ka nime puhul on soovitatav enne selle kaubamärgina kasutuselevõttu teha otsing. See aitab veenduda, et nimi on kaubamärgina kaitstav ja kasutamisega ei rikuta kellegi varasemaid õigusi.

Kui kaubamärgiks on mittekaitstav tähis (nt toote omadusi kirjeldav sõna), siis võivad seda vabalt kasutada ka teised ettevõtjad. Varasemate kaubamärgiõigustega seoses on oluline, et kaubamärgi kasutuselevõttu võib takistada ka sarnane varasem kaubamärk, mitte ainult sama.

Toote välimus. Toote uudsus ei pruugi olla mitte tema olemuses, vaid välimuses, nagu näiteks seninägematu välimusega riidemuster või söögiriistade komplekt. Toote väliskuju või selle pakendi kaitsmiseks on võimalik registreerida tööstusdisainilahendus. Selle registreerimine on võrreldes leiutise (patent, kasulik mudel) või kaubamärgi registreerimise menetlusega kiire.

Kuna disain on üldjuhul kaitstav autoriõigusega, siis võib tekkida küsimus, milleks on vaja teose tööstusdisainilahendust veel eraldi kaitsta. Tegemist on suurepärase võimalusega täiendada teose autoriõiguslikku kaitset. Autoriõigus annab kaitse disaini kopeerimise eest, kuid tööstusdisainilahenduse registreering võimaldab keelata teistel isikutel valmistada nii identse kui ka äravahetamiseni sarnase disainiga tooteid.

Lepingud. Tõenäoliselt tekib teil oma idee elluviimisel vajadus kasutada kellegi teise abi. Sel puhul tuleks vajalike lepingute sõlmimisega tagada, et abistaja loometööga tekkivad õigused jääksid teile. Mõelda tasub järgnevale: kas oskusteabe avaldamisel tootenäidise valmistajale oleks vajad sõlmida konfidentsiaalsusleping? Kas tootedisaini või kaubamärgi kujundajaga on sõlmitud kokkulepe autori varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste kasutamiseks (autorileping)? Kui tegu on töösuhetega, siis kas ja kuidas on reguleeritud intellektuaalse omandi õiguste küsimus töölepingus?

Üks praktikas sagedamini esinev viga on eeldamine, et loometöö ehk teose (nt arvutiprogrammi kirjutamine, toote pakendi kujundus) tellimisel ja selle eest maksmisel kuuluvad kõik õigused tellijale, mitte autorile. See eeldus on ekslik, sest kehtib üldpõhimõte, et tellija ja autori vahel õiguste loovutamises või kasutusõiguste andmises kokkuleppe puudumisel kuuluvad õigused autorile. Erandiks on töösuhetes tehtud teosed, mille autori varalised õigused lähevad tööandjale. Kuid ka siin võib kokkuleppe puudumine autori isiklike õiguste (teose muutmine ja täiendamine) küsimuses tekitada tulevikus probleeme, kui tööandja soovib teost muuta või täiendada, kuid tal puuduvad selleks vajalikud õigused.

Intellektuaalse omandi õiguste kaitse strateegia sõltub iga uue toote eripäradest ja ettevõtja eesmärkidest. Oluline on, et ettevõtja pööraks intellektuaalse omandi õigustele tähelepanu. Ülevaade uue toote intellektuaalse omandi kaitsmise ja kasutamisega seotud riskidest, võimalustest ja kulutustest on oluline tegur õigete otsuste langetamisel ja edu saavutamisel.

Autor: Indrek Eelmets