- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,03
- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reiljan ja Annus homme maadevahetuse asjus kohtus
Homme peaks jätkuma maadevahetuse kriminaalasja arutamine, milles teiste seas on kohtu all endine keskkonnaminister Villu Reiljan ja Merko suuromanik Toomas Annus.
Maadevahetuse protsessi raames on kohtu veel rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja parlamendisaadik Ester Tuiksoo, ettevõtja Einar Vettus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur ja Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik.
Viimane istung toimus 12. oktoobril kui refereeriti süüaluste telefonivestlusi.
Riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler on kriminaalasja kohta ühel varasemal istungi välja toonud järgmist: Villu Reiljanit ja Kalev Kangurit süüdistatakse selles, et nad kasutasid oma ametipositsiooni selleks, et nende poolt soositud isikud – käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad – saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisaju.
Selleks pöördus äriühingu esindaja Reiljani või Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkusid Reiljan või Kangur välja, et äriühingute jaoks on kõige soodsamaks viisiks riigilt maade saamiseks looduskaitseseaduses § 19 sätestatud vahetusmenetlus.
Reiljan ja Kangur ei rakendanud riigivaraseadusest tulenevaid võimalusi, mille kohaselt saavad isikud omandada riigile kuuluvaid kinnisasju ainult avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel. Sellise tegevusega rikkusid nad haldusmenetluse seadust, riigivara seadust ja avaliku teenistuse seadust.
Et maadevahetused saaksid toimuda takistusteta, andsid Kangur ja Reiljan soovitusi, milliseid looduskaitseliste piirangutega kinnisasju oleks kasulik vahetusmenetluse tarbeks soetada.
Kangur ja Reiljan ei teinud kinnistuste puhul, mille kohta nad teadsid, et neid kavatsetakse Toomas Annuse, Tarmo Pedjasaare, Einar Vettuse ja Tullio Libliku poolt hiljem kasutada maadevahetuseks riigiga, takistusi nende soetamisel: jättes kasutamata riigi poolt ostueesõiguse teostamise. Samuti ei sekkunud nad selliste maade tagastamisprotsessi maareformi käigus.
Reiljani ja Kanguri teod olid suunatud süüdistatavate huvide võimalikult suures ulatuses realiseerumisele ning ühiselt kokkulepitud skeemi toimimisele.
Kangur ja Reiljan nõustusid vastu võtma oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest vara ja muid soodustusi. Kangur sai maa-ameti peadirektorina altkäemaksu Tarmo Pedjasaarelt, Einar Vettuselt, Tullio Liblikult ja Toomas Annuselt. Reiljan võttis keskkonnaministrina altkäemaksu Annuselt ja Liblikult.
Ester Tuiksood süüdistatakse selles, et ta võttis põllumajandusministrina altkäemaksu Toomas Annuselt, et viimasega seotud äriühingud AS Merko Ehitus ja AS E.L.L. Kinnisvara saaksid sõlmida põllumajandusministeeriumiga uue hoone rendilepingu.
Selleks võttis Tuiksoo ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja E.L.L. Kinnisvaral valmistada ette pakkumise kutse dokumendid, võimaldades neil kirjutada sinna just neile sobivaid kriteeriume.
Samuti kasutas Tuiksoo oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks selliselt, et see viiks lepingu sõlmimiseni Annusega seotud äriühingutega.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele