Säratu heade aegade restoran

Kõike saab ka kaasa osta, see on hea, sest kontorilaua taga on tõenäoselt hubasem kui tühjavõitu söögisaalis. Ainsa mälestusena paremast ajast toob muidu halli ruumi väheke rõõmsamat värvi laste mängunurk. Ainult ühtegi last ei olnud.

Ahjaa, koduleheküljel kannab City Platz restorani nimetust, aga selle moodi ta küll välja ei näe ega ka maitse. Kõike ei saa uskuda, mida koduleht räägib. Seal on ühes kohas kirjas, et avatud ollakse kella 17.30ni, teise kohas, et kella 19ni, uksel aga seisab kiri, et 16ni - võta siis kinni, mis see õige on.

Veerand nelja ajal sööma jõuda oli ilmselgelt liiga hilja. Toitu küll oli, aga buffet-letil välja pandud lihad-kalad ja salatid olid pikast ootamisest väsinud - kes ei oleks, kui tunde ja tunde tuleb soojas seista. Isegi marinaadist võetud seakaelatükk oli kuivaks tõmbunud, ahjukartulitest rääkimata. Juba pool tundi enne sulgemist (kui jääda selle sulgemisaja juurde, mis uksel kirjas) võtsid koristajad söökla üle - üks käis ringi hiiglasliku prügikotiga, teine piserdas sinisevärvilist keemiat laudadele ja hõõrus seda laiali. Nii et koogiletist magusroaks võetud koogi-kohvi maitsest ja lõhnast ei tea ma midagi, pesuaine lõi üle.

Sain aru, et olin hilise tulekuga eksinud kirjutamata sisekorraeeskirjade vastu. Seega läksin teisel päeval varem, juba poole kaheks. Kausid-vannid olid toitu täis, praetükid, kalafileed, kotletid ja muu selline nägid välja mõnevõrra isuäratavamad ja võitlust mustusega ei pidanud parajasti keegi. Ka toit oli seekord söödav, paneeritud ja praetud lest isegi mahlakas ja maitsev.

Toiduvalik on City Platzis keskmisest buffet-sööklast tunduvalt suurem, kuid menüü enam-vähem tavapärane. Vahvaks erandiks olid salativalikust leitud idandid.