Töötuskindlustushüvitise saajate arv väheneb

Kulude vähenemine tuleneb Harri Taliga sõnul eelkõige järgmistest asjaoludest:

1)       Kuigi tööpuudus jääb kõrgeks, väheneb nende töötute arv, kellel on õigus töötuskindlustushüvitistele ja seda eelkõige põhjusel, et vähem lisandub uusi töötuid, kellel oleks täidetud nõutav minimaalne töötuskindlustusstaaž.

2)       Samas väheneb ka ettevõtetest koondatavate arv, samuti prognoositakse tänu majanduse olukorra tervenemisele pankrottide vähenemist, mistõttu makstakse väiksemas summas ka tööandja maksejõuetuse hüvitisi.

3)       Kuna majanduskriisile reageeriti paljuski palkade kärpimisega, väheneb ka keskmine kindlustushüvitis ehk rahasumma, mille töötuikassa keskmisele kindlustatule päevas välja maksab.

4)       Suure tõenäosusega prognoositakse ka kindlustushüvitise maksmise perioodi lühenemist – st vähenema peaks päevade arv, mille eest keskmiselt kindlustatule hüvitist makstakse. Tõsi, selle võimaliku positiivse mõju peaks teisalt tasakaalustama see fakt, et alates 2011 (veebruarist, kui mu mälu ei peta), täitub inimestel, kes on vahetpidamata tööl olnud alates 2002. aasta algusest, kui töötuskindlustusmaksete kogumisega algust tehti, 10 aastat töötuskindlustusstaaži. Kui selline inimene koondatakse, tekib temal õigus saada töötuskindlustushüvitist kuni 360 päeva jooksul. Täna määrab töötukassa hüvitise maksimaalselt 270 päevaks.