Esmaspäeval võis Äripäevas ja veebis lugeda Tanel Raigi koostatud artiklit kinnisvara kajastamisest. Artiklist võis järeldada, et ajakirjanik tahtis muu hulgas käsitleda kinnisvara raamatupidamislikku kajastamist, mille peale aga tal kohati hammas ei hakanud. Raamatupidamine ongi pahatihti keeruline reeglite sasipundar, milles ainult raamatupidajad ja audiitorid orienteeruvad. Kuna leheartiklile lisatud infokastist "Tasub teada: Kuidas hinnata vara väärtust?" leidsin samuti mõne vea ja vale terminoloogia kasutuse, arvasin, et teema tuleb siiski selgeks rääkida.
Kaks võimalust. Kinnisvaraobjekte tuleb raamatupidamises kajastada kinnisvarainvesteeringutena või materiaalse põhivarana. Kui ettevõte kasutab kinnisvaraobjekti enda tarbeks (nt tootmishoone, ladu, kontorihoone, kauplus), on tegu materiaalse põhivaraga. Muudel juhtudel on tegu kinnisvarainvesteeringuga, nt kui objekti renditakse välja või hoitakse seda väärtuse tõusmise eesmärgil. Või on tegu maaga, mida ei kasutata ja mille suhtes pole selgeid plaane.
Kinnisvara kui materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ning nagu õpetlik infokast ütleski, tuleb maa ja hooned kajastada põhivaras eraldi, kuid siiski mitte nende turuväärtustes, vaid hoopis bilansilistes jääkmaksumustes.
Kinnisvarainvesteeringuna kajastuvat kinnisvaraobjekti võib aga kajastada kas samamoodi nagu materiaalset põhivara (vt eelmine lõik) või õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses kajastamise korral tuleb objekt hinnata õiglasesse väärtusse vähemalt igal bilansipäeval ning väärtuse muutus kajastub ettevõtte kasumiaruandes. Võib esineda olukordi, kus õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata, mistõttu võib muidu õiglases väärtuses kajastuva objekti väärtus jääda ka muutmatuks.
Kokkuvõtvalt. Kinnisvaraobjekti puhul tuleb alustuseks määrata, kas tegu on materiaalse põhivara või kinnisvarainvesteeringuga. Ning materiaalses põhivaras kajastuvat kinnisvaraobjekti ei tohigi õiglasesse väärtusesse ümber hinnata, sõltumata sellest, kui kõrgeks tema turuväärtus võib olla tõusnud. (Kirjeldasin väga lühidalt kinnisvaraobjektide kajastamist Eesti hea raamatupidamise tava järgi).
Seotud lood
Sujuv makseprotsess on ülimalt tähtis osa e-poe ostukogemusest. Kogu vaev ja pingutus kliendile meeldiva ostukogemuse pakkumisest võib minna luhta, kui toote eest tasudes tabab klienti mõni ebameeldiv üllatus või takistus. Selleks võib olla nii soovitud makseviisi puudumine, tehnilised takistused toimingu lõpuleviimiseks kui ka ebamugav makse kinnitamise protsess.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele