Kuidas siis ikka kinnisvara aruandes kajastub?

Esmaspäeval võis Äripäevas ja veebis lugeda Tanel Raigi koostatud artiklit kinnisvara kajastamisest. Artiklist võis järeldada, et ajakirjanik tahtis muu hulgas käsitleda kinnisvara raamatupidamislikku kajastamist, mille peale aga tal kohati hammas ei hakanud. Raamatupidamine ongi pahatihti keeruline reeglite sasipundar, milles ainult raamatupidajad ja audiitorid orienteeruvad. Kuna leheartiklile lisatud infokastist "Tasub teada: Kuidas hinnata vara väärtust?" leidsin samuti mõne vea ja vale terminoloogia kasutuse, arvasin, et teema tuleb siiski selgeks rääkida.

Kaks võimalust. Kinnisvaraobjekte tuleb raamatupidamises kajastada kinnisvarainvesteeringutena või materiaalse põhivarana. Kui ettevõte kasutab kinnisvaraobjekti enda tarbeks (nt tootmishoone, ladu, kontorihoone, kauplus), on tegu materiaalse põhivaraga. Muudel juhtudel on tegu kinnisvarainvesteeringuga, nt kui objekti renditakse välja või hoitakse seda väärtuse tõusmise eesmärgil. Või on tegu maaga, mida ei kasutata ja mille suhtes pole selgeid plaane.

Kinnisvara kui materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ning nagu õpetlik infokast ütleski, tuleb maa ja hooned kajastada põhivaras eraldi, kuid siiski mitte nende turuväärtustes, vaid hoopis bilansilistes jääkmaksumustes.