"Võib oletada, et enamikus õhtumaades võib mõnekümne aasta pärast olla riiklik vanaduspension selle praegusel kujul kadunud (küllap erapensionikindlustus mingil moel jääb), tervena elatud aastaid on rohkem, loov ja ülesehitav töö tehakse ära soojas toas, mistap see on jõukohane ka vanematele inimestele," vahendas Postimees Madise sõnu.
Madise ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kuna rahvastikuprotsessid on väga pikaajalised, tuleks teadusasutustel ja riigistruktuuridel igakülgselt tegeleda tuleviku analüüsimisega.
"Kui tahame näha aastal 2030, 2040, 2050 mingisugust tulemust, siis tõenäoliselt teatud hariduslikke, meditsiinilisi ja sotsiaalpoliitilisi otsuseid tuleb hakata tegema juba täna ja homme," rõhutas Madise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Ülikooli demograafiainstituudi juhtivteadur Allan Puur rääkis hiljuti Vikerraadio saates "Uudis+", et kuigi Eesti demograafilised näitajad on muutunud viimaste aastatega märksa positiivsemaks, viib 1990ndate madal sündimus iibe taas negatiivsesse trendi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!