Euribori hüpe tegi kodulaenu kallimaks

Anne Oja 07. märts 2011, 00:00

Kui neljapäeval oli kuue kuu Euribor 1,385 protsenti, siis reedel oli see 1,475 protsenti.

"Et Euribori hüppeline tõus oli omakorda tingitud Euroopa Keskpanga intressitõusu hoiatusest, on siin tegelikult küsimus selles, kas Frankfurdi neljapäevane otsus tuli üllatusena. Ja vastus on, et pigem tuli küll," kommenteeris SEB makroanalüütik Hardo Pajula reedel.

"Grupi rahvusvahelist majandusolukorda lahkavas viimases Põhjamaade majandusülevaates nägime ette intressitõusu alles suvel. Kui Euroopa Keskpank järgmisel kuul oma ähvarduse ka ellu viib, on see meie veebruari majandusprognoosi taustal tõepoolest väike sürpriis," lisas Pajula.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm tunnistas, et Nordea ootas jõulisemat intresside tõusu kui turul üldiselt, kuid Trichet' vihje võimalikule tõusule juba aprillis tuli neilegi üllatusena. Nordea ise prognoosis baasintressitõusu alles septembris, SEB aga alles 2012. aasta alguses.

"Euribor on püsivalt tõusnud juba mõnda aega ning lähiajaks prognoosime mõningase kasvutrendi jätkumist," ütles Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe.

Intressi fikseerimine suurendab riski rahaliselt kaotada. Laenuvõtja võidab eluasemelaenu intressi fikseerimisest vaid siis, kui intressid tõusevad palju ja ei teki vajadust laenu enne tähtaega tagastada.

SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas tõdes, et ujuva baasintressiga seotud laenumaksete muutumise riski maandab laenuintressi fikseerimine pikemaks perioodiks, kuid see ei ole tingimata väiksema intressikulu garantii. Nimelt selgub fikseerimise otsene kasulikkus alles fikseeringu lõpus, sõltudes sellest, kuidas ja mil määral selle ajaga turuintressid muutusid.

"Tuleb arvestada, et olemasoleva laenu intressi fikseerimine toob kohe kaasa suuremad laenumaksed. Samuti võib fikseeritud intressi kokkulepitust varem ujuvaks muutmine või laenu ennetähtaegne tagasimaksmine tuua kaasa arvestatava kulu," rääkis Messimas.

SEB on laenu andes arvestanud intressimäärade tõusu riskiga, st laenusaaja maksevõime kalkulatsioon tehakse tegelikust intressimäärast vähemalt 2 protsendipunkti võrra kõrgema intressimääraga. "Baasintressi kõikumine ei tohiks seega muuta laenukohustust kliendile üle jõu käivaks," ütles Messimas.

Ootamatu Euribori tõusuga seotud intressiriski maandamine ei tohiks eluasemelaenu võtjale olla hooajaline tegevus, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm. "Intressiriski maandamine on kui sõiduauto kindlustus, eesmärk on stabiilsus ja kindlus intressikuludes, mitte spekuleerimises, kas saada turuintressidega võrreldes võitu või mitte," selgitas Palm.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing