Eestis vohab alusepiraatlus

Õigust aluseid toota ja ka remontida jagab aluste ühendus EPAL. Kui tootjaid leiab Eesti eri nurkades kümneid ja kümneid, siis luba on vaid kolmel ettevõttel. Litsentsitud EUR-aluseid toota tohib Pro Fiksum, remontida Metrosystem ning nendega kaubelda Plapet. Tõsi, viimane luba on nii värske, et EPALi teatel kohustuslik veel pole. Ülejäänud ettevõtted, kes Eestis enda sõnul toodavad või parandavad litsentsitud EUR-aluseid, tegelevad piraatlusega. "Legaalselt aluseid tootev või parandav firma vajab litsentsi. EPAL alustas ka kauplejaile litsentsi väljastamist, ent see on alles lapsekingades ega ole veel kohustuslik," kommenteeris EPALi esindaja Baltimaades Janis Likso.

Litsents on igal aastal uuendatav. See tähendab tootjale, et EPAL annab ette kümneid lehekülgi juhiseid ja nõudeid, millele peab kas toodang või parandatu vastama, samuti kirjeldab see nõuded materjalile ja selle kvaliteedile. Nõutu fikseeritakse detailideni - näiteks aluse ehitusel kasutatud laudade mõõtmed tohivad ette nähtust kõrvale kalduda vaid millimeetreid, kasutatavate naelte tarnijad aga annab EPAL tootjale ette. Lisaks proovipartiile ja tehase inspekteerimisele litsentsi taotlemisel teeb organisatsioon ettevõttesse kontrollreide kvaliteedi kontrollimiseks.

Standardiseerimise põhjus on rahvusvaheline kaubavahetus, milles EUR-aluseid laialdaselt kasutatakse. Rangete tingimustega saab ühtlustada, et eri riikides valmistatud alused on nii uue kui ka remondituna teistega ühesugune. Aluse kasutajale aga tagab üks standard, et alus kannab lubatud koormat ehk kuni 2,5 tonni. Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu (PROLOG) juht Illimar Paul teab õnnetusi kaubaveol, mille põhjuseks kehva kvaliteediga kaubaalused. Lisaks tagab standard, et tasuliste aluste väärtus on ühesugune.

Lisaks nõuete täitmisele tuleb litsentsi eest maksta. Metrosystem OÜ müügijuhi Villem Massuri sõnul maksab litsentsitaotluse läbivaatamine 600-800 eurot, liikmemaks ehk litsents ise 1000, samuti kannab ettevõte iga remonditud või toodetud aluse pealt kindla tariifi ühendusele. "Eks see raha puudusel jääbki taotlemata," kommenteeris ta. "Siin tehakse ikka täielikku jama - lüüakse templeid igale poole, lauad on eri paksusega, võltsitakse templeid. Ringlevatest kasutatud alustest on umbes pooled ehk umbes 100 miljoni krooni (enam kui 7 miljoni eurot - toim) väärtuses piraatalused ja tihti kliendid ise ka ei tea seda."

Kalevi šokolaadivabrik sai Äripäevalt reedel teada, et neile litsentsitud kasutatud EUR-aluseid tarnival Absolut Ehitus OÜ-l ei ole EPALi litsentsi. "Kuna saime info täna (reedel - toim), siis uurime asja ja kujundame selle järgi oma arvamuse edasise osas," kommenteeris ASi Kalev Chocolate Factory Operatsioonide direktor Tarmo Virkus. "Absolut Ehitus OÜ ostab meilt tagasi mitteringluses olevad ning samuti ka katkised kaubaalused." Tarnija seisukoht aga kliendist ja enda reklaamist erineb - firma omaniku Sergei Semjonovi sõnul firma EUR-aluseid ei paranda ega müü.

Teadmatust täiendab ka säästusoov. Nii uue kui ka kasutatud legaalse ja piraataluse hindades leidub erinevusi. Massur soovitab olla skeptiline nende vahendajate suhtes, kes küll tootmisega ei tegele, aga vahendavad aluseid. Ehkki kauplemisel pole litsents praegu vajalik, tekitab litsentsita kaupleja tegevus Massuri sõnul kahtlusi. "Meie kogemusel on pooled tagasi tulevatest alustest katki ehk vajavad parandamist. Kellel parandamiseks litsentsi ei ole, aga kes EUR-aluste hinnaga aluseid kokku ostavad ja edasi müüvad, kas neile jõuavad siis ainult terved alused või nad müüvad ainult terveid aluseid ja katkisi korda ei tee, viskavad minema? See on ju jama," resümeeris Massur.

Legaalsust saab hinnata ka silma järgi. EPALi kodulehel leiab Massuri sõnul detailse loetelu, kuidas tunda legaalselt toodetud või remonditud kaubaalust. Näiteks peab lisaks alusele põletatud tunnustele ja kvaliteetsele materjalile olema remonditud alusel parandajafirma tunnustega nael. Samuti saab küsida tootjalt või remontijalt litsentsi. Viimast saab kontrollida ka EPALi kodulehel.

Tarbijate kontrollile lisaks plaanib EPAL aga ka kohalikke tolli- ja politseiametnikke koolitama hakata, et piraatalused näiteks tollis ära tunda. "Koolitame praegu Lätis ametnikke, lähiajal teeme seda ka Eestis. Samuti käivad alusetootjatega tihti kaasas kriminaalsed skeemid, nii et koostöö maksuhalduri ja teiste valitsuse institutsioonidega peaks aitama ka neid lõhkuda," kommenteeris Likso.

Alusetootja-müüja HSU Packaging reklaamib end ka EUR-aluste tootmise ja vahendamisega tegelevana. Ettevõtte juht Andrei Udalov tootmist ja remonti eitab.

"Ei, EUR-aluste tootmisega me ei tegele. Kui kodulehelt võib nii välja lugeda, on see viga. Ostame ja müüme neid küll, meil on Eesti partneritega kokkulepe, et ostame neilt vaid terveid aluseid," kommenteeris Udalov reklaami kodulehel.

Kas kataloogis on ka viga? "Ma ei saa ju kataloogis igale poole kirjutada, mis on minu toodang, mis mitte. Klientidele ei ole sellest ju vahet, kust EUR-alus tuleb," täiendas Udalov. "EUR-aluste tootmisele praegu ei mõtle, meil on praktiliselt kõik mahud kinni ja endal pole praegu mõtet ise teha."

Kaubaaluste ringlus Eestis on suures osas ebaefektiivne, keskkonnavaenulik ja ebaaus. Peamine probleem on, et veol liikuval puidust kaubaalusel puudub õige omanik ning sellest tulenevadki hädad. Kaubaaluste piraattootmine on probleemidest üks silmatorkavamaid. Üks võimalik lahendus oleks, kui piisavalt suur hulk turuosalisi lepivad omavahel kokku kaubaaluste ringlussüsteemi üldistes tingimustes (ÜT), mille kese oleks kokkulepe, et kaubaalusel on väärtus ja omanik igal ajahetkel. ÜTs antakse alternatiivid, kuidas kaubaaluste kohta arvestust peetakse ning arveldatakse.

PROLOGi juhatus käsitles seda teemat ja otsustas paigutada Metrosystemilt laekunud info koos standardi failidega kodulehele. Soovitame liikmetel pöörata tähelepanu piraataluste levikule, mis võib kujutada reaalset ohtu kaubakäsitlemisel ja ladustamisel.