• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,17%6 194,69
  • DOW 300,73%44 415,18
  • Nasdaq −0,66%20 236,3
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,17%6 194,69
  • DOW 300,73%44 415,18
  • Nasdaq −0,66%20 236,3
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,37
  • 11.03.11, 11:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Välisvõlg kahanenud buumi tipuga võrreldes 15%

Võrreldes buumiajaga oli Eesti välisvõlg 2010. aastal 15% väiksem, teatas Eesti Pank.
Järgneb Andres Saarniidu kommentaar:
Majanduskasvu taastumine ei toonud Eesti 2010. aasta maksebilansis kaasa suuri muutusi. Investeerimistegevus oli mullu veel loid ja põhikapitaliinvesteeringud vähenesid aasta arvestuses veelgi. Varude kriisiaegne vähenemine seevastu asendus suurenemisega. Seetõttu saab aasta arvestuses rääkida investeeringute kasvust nende laiemas tähenduses ehk koos varude muuduga. Muudel võrdsetel tingimustel oleks jooksevkonto tasakaal halvenenud. Seda aga ei juhtunud, sest erasektori sisemaised säästud kasvasid kiiremini ja kokkuvõttes kaupade ja teenuste konto ülejääk isegi suurenes. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti ettevõtete kasumlikkus on märkimisväärselt kasvanud.
Välisomanduses äriühingute kasum kasvas keskmisest kiiremini. Selle tagajärjel suurenes arvestuslik kapitali väljavool ümmarguselt kolm korda, mis omakorda kahandas jooksevkonto ülejääki tuntavalt. Tegelikku raha liikumist seejuures ei toimunud ja need summad taasinvesteeriti Eesti majandusse. SKP suhtes vähenes jooksevkonto ülejääk 2009. aasta 4,5%-lt ligikaudu 3,6%ni 2010. aastal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapitalivoogude puhul oli ülekaalus väliskohustuste vähenemine, eeskätt panganduses. Võlgnevust aitas vähendada pankadele kehtestatud kohustusliku reservinõude alandamine, mis oli osa ettevalmistustest eurole üleminekuks. Võrreldes buumiajaga oli välisvõlg 2010. aastal 15% väiksem. Et viimastel aastatel on sisemaine sääst jätkanud kasvu, siis on netovälisvõlg kiiremini vähenenud. 2010. aasta lõpus moodustas netovälisvõlg ligikaudu 25% SKPst.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele