SKP korrigeeriti kõrgemaks

Kõige kiiremini kasvas ning ka kõige suurima mõjuga oli töötlevas tööstuses elektri- ja optikaseadmete tootmise lisandväärtus ning omakorda selle alategevusala raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning -aparatuuri tootmise lisandväärtus. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel.

SKP kasvu pidurdas põllumajanduse, ehituse ning valdavalt turuvälise toodanguga tegevusalade (avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne) lisandväärtuse vähenemine.

Kõige enam vähenes lisandväärtus ehituses. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP IV kvartalis 2,3%. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP viiendat kvartalit järjest.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 2010. aasta IV kvartalis 4% mõjutatuna peamiselt kapitali kogumahutuse suurenemisest põhivarasse. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKP-st jätkuvalt väiksem. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 12% peamiselt ettevõtete sektori poolt masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute suurenemise toel. Viimati kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse 2007. aasta II kvartalis.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3% eelkõige sisustusele ja majapidamistarvetele ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise mõjul.

Välisnõudluse paranemise tõttu suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades 37%, sh kaupade eksport 53%. Kaupade ekspordi kasvule avaldas suurimat mõju raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ja -aparatuuri väljaveo kiire kasv.

Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 30%, sh kaupade import 37%. Kaupade impordi suurenemist mõjutas samuti kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste väljavedu Eestist on jätkuvalt sisseveost suurem. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 7,4%.

2010. aasta

2010. aastal oli SKP jooksevhindades 14,5 miljardit eurot (226,9 miljardit krooni).SKP kasvu iseloomustab järk-järguline taastumine. Kui SKP kasvas aasta jooksul 3,1%, siis valdava osa ehk 2,6 protsendipunkti moodustas sellest nagu ka neljandas kvartalis töötleva tööstuse kiire kasv.

Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Suurema mõjuga SKP kasvule olid veel energeetika ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv.

Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul. Finantsvahenduse lisandväärtus kasvas peamiselt pankade teenustasutulude ja netointressitulu kasvu mõjul.

Koos SKP mahu suurenemisega hakkas alates II kvartalist kasvama ka sisemajanduse nõudlus. Siiski, aasta kokkuvõttes kasvas sisemajanduse nõudlus 2010. aastal vaid marginaalselt mõjutatuna varude suurenemisest.

Lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse aasta kokkuvõttes küll vähenesid, kuid aasta teisel poolel toimus ka nendes näitajates paranemine.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste maht hakkas kasvama alates III kvartalist ning kapitali kogumahutus põhivarasse IV kvartalist. Enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele.

Kapitali kogumahutust põhivarasse mõjutasid enim ühest küljest nii ettevõtete kui valitsemissektori investeeringute oluline vähenemine hoonetesse ja rajatistesse, samas aga ettevõtete sektori investeeringute suurenemine masinatesse ja seadmetesse. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli viimase 16 aasta madalaim (st toodetud SKP oli suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast).

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades 22%, sh kaupade eksport 33%. Teenuste eksport kasvas tagasihoidlikult. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 21%, sh kaupade import 25%.

Võrreldes 2009. aastaga paranes 2010. aastal Eesti väliskaubanduse tasakaal. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 6,7%, mis on aastaarvestuses viimase 16 aasta parim näitaja.