Paulson armastab jätkuvalt kulda

Paulsoni jaoks on kullal sära. Viimane liikus rekordtasemest juuksekarva kaugusel 31.12 2010 raporti alusel, mida seekingalpha.com lahkas, oli kullafondi osakute osakaal 14,93 protsenti. Koos teiste kullainvesteeringutega oli nende osakaal 22 protsenti. Mullu tõusis kulla hind 30 protsenti.

Ka on fondis kaks suurt pangaaktsiate positsiooni Citigroupi ja Bank of America näol, mis olid 2008. aastal turgude paremusele pööramise panusteks. Top viie sekka mahub ka kütusekompanii Anadarko aktsia, mida ta neljandas kvartalis kõvasti juurde ostis. Ta suurendas Capital One’i aktsiate arvu 20 protsendi võrra ja Suntrust Banksi oma ligi 17 protsendi võrra. Ta on marginaalselt neljandas kvartalis müünud Citigroupi, AngloGolndi ja Citigroupi aktsiaid. Bank of America aktsiate arv vähenes fondis 10,1 protsendi võrra.

Paulson on värvikas tegelane. See fondijuht jääb igaveseks meelde seoses 2007. aastal teenitud 3,5 miljardi dollariga. Sel ajal, kui turul tehti rumalaid viletsa krediidivõimega (subprime) võlakirjainvesteeringuid, müüs Paulson neid lühikeseks. Kinnisvaraturu tõusu vastu panustajaid ei olnud sel ajal just palju. Koos eluasemeturu kukkumisega käisid alla ka need võlakirjad. Kuuldavasti teenis Paulson 2010. aastal viis miljardit dollarit, panustades majanduse taastumisele.

Tema investeerimisfilosoofia võib võtta lühidalt kokku sedasi – kapitali säilitamine, pikaajaliselt üle turu keskmise tootluse saavutamine ja madal korrelatsioon turgudega. Viimastel aastatel on Paulson panustanud tugevalt majanduskasvu taastumisele.

„Praegu on aeg olla aktsiaturul,“ ütles ta. „Praegu ei ole aeg olla alainvesteeritud.“Paulson usub, et kolme kuni viie aasta pärast on USAs vähemalt kümne protsendine inflatsioon. Tema sõnul on inflatsioon probleemiks juba arenevatel turgudel, iseäranis läbi tõusvate toorainehindade.

Paulsoni fondis oli 102 ettevõtte aktsiad, koguväärtusega 29,27 miljardit dollarit.

Maailm avastas Paulsoni kullalembuse 2009. aastal.

„Paulson on hea – tõesti hea. Paljud investorid on edukad investeerimisvõimaluste leidjad,“ kirjutas gurufocus.comis Andrew Mickey. „Erinevus seisneb selles, et Paulson on kannatlik ja piisavat distsiplineeritud, et maksimeerida võimalust.“

Pensions & Investments ajakirja andmetel oli Paulson juba 2005. aastal veendunud, et USA rämpshüpoteegid käivad alla. Ta tegi põhjaliku analüüsi. Palkas vajaliku ekspertiisiga töötajaid ja alustas 2005. aasta aprillis suurelt panustamist, kasutades krediidiriskikohustused ehk CDOd selle varaklassi lühikeseks müügiks. Panustamine algas pikalt enne kinnisvaraturu tippu ja ligi kaks aastat enne, kui rämpshüpoteekide turg hakkas kukkuma 2007. aastal.  Tal oli õigus, kuid ta oli seal liiga vara. Ta hoidis panust ka siis, kui kinnisvaraturg jätkas tõusu. Lõpuks tasus kannatlikkus ära. Nüüd ootab ta kullalt suurt teenimisvõimalust.

Ajakiri Forbes hindas John Paulsoni maailmas rikkuselt 39. inimeseks ja USAs 15ndaks. 55aastase multimiljardäri puhasväärtuseks on hinnatud 2011. aasta märtsi seisuga 16 miljardit dollarit.