"Eesti võib ka suuremas liigas mängida" 

„Minu jaoks on müstiline see, et Balti riigid saavad oluliselt rohkem tähelepanu, kui meie proportsionaalne osa maailma majandusest eeldaks,“ ütleb Tiivas. „Mingil hetkel oli näiteks Läti Financial Timesi esiküljel kord kuus. See, et me ühel või teisel põhjusel saame maailma avalikkuse ja meedia poolt tähelepanu, tuleb nüüd enda kasuks pöörata.“

Aga kuidas seda teha?Mul on oma vanale armastusele börsile ja kapitaliturgudele mõeldes jube kahju, et me ei ole seda Balti riikides paremini tööle saanud.Maailma kõige jõukamad riigid nagu Šveits, Hong Kong, Singapur on ühtlasi ka kõige suuremate kapitaliturgudega SKP kohta. Balti riigid samas pundis Venezuela, Kambia, Zimbabwega. Ma arvan, et jõukusel ja kapitaliturgudel on omavahel mingi seos.Ja mingitel päevapoliitilistel kaalutlustel oleme me Eestis jätnud tegemata mõned olulised erastamised. Ühelt poolt justkui vahet pole: Eestis on endiselt elektrit ja valitsus sai tagasi valitud. Aga seda ma ei tea, kas meil ka näiteks 50 aasta pärast on Eestis konkurentsivõimelise hinnaga elekter. Kas me anname ühele oma edukaimale firmale, kes Eesti Energia kahtlematult on, piisavalt võimalusi olla edukas Ameerikas või Jordaanias? Ja kas Eesti maksumaksja peaks ise võtma selle äririski? Pigem mitte.Enamasti eristub Eesti kogu maailma kontekstis ikka positiivses mõttes, aga potentsiaali oleks veel rohkemaks. Me ei pea jääma ainult kohalikele meistrivõistlusele, vaid võime ka suuremas liigas mängida.

Kui aktiivne on Eesti ettevõtja ekspordivõimaluste otsimisel?Ma olen kuus aastat lennanud suhteliselt intensiivselt Tallinna ja Stockholmi vahet ja alguses ei näinud lendudel eestlastest kedagi peale pankurite. Nüüd kohtad juba mööbli-, ehituse ja muude firmade inimesi. 2006-2007 ei viitsinud keegi väga välisturgudega tegeleda, tundus, et koduturul on tohutu potentsiaal. Nüüd inimesed pingutavad.Meil on müüt, et eestlased on väga halvad müügimehed. Tõenäoliselt on sellel aga lihtne põhjus, et väga ei ole seda senimaani proovitud. Ega sa ei saagi seda osata, kui sa oled siiani vaid oma kodukülas see üle linna Vinski olnud. See nõuabki harjutamist ja oskused tulevad aja jooksul. Aga sellega tuleb peale hakata ja siin on roll nii poliitikutel kui ka ajakirjandusel, et harida inimesi selles, et me ei saa kapselduda ainult iseendasse. Viimase aja sõnumid on olnud väga julgustavad, näiteks presidendilt iseseisvuspäeva kõnes.

Rootsi tulles kogevad aga Eesti ettevõtjad, kui suletud see turg tegelikult on. Eks igal pool on omad tavad sissetöötatud ja keegi ei oota sind kuskil avasüli. See nõuab pingutust, aega ja ka koostööd.See on ka oluline küsimus, et kui võimelised me oleme koostööd tegema. Kui tuua näide hoopis teisest sektorist, siis jaapanlased võitsid ära ERMi arhitektuurikonkursi. Väga lahe! Millal võidavad eestlased ära Londoni olümpiastaadioni või Bahreini kunstimuuseumi arhitektuurikonkursi? Ja miks nad ei võiks võita?Küsimus on, kuidas me loome selle kriitilise massi mitte ainult raha, vaid ka ideede mõttes, et võtta ette natuke suuremaid töid.Või näiteks kapitaliturgudel on turule tulevaid ettevõtted esiteks ülivähe ja nad on nii väiksed. Investeerimispakkujad ütlevad, et ma ei saa sulle 10 miljonit anda – oleksid sa 100 küsinud, siis oleks hoopis teine lugu, et siis muutuks see huvitavaks (naerab).

Kas need 10miljonilised investeeringud ei paku pinget? Lihtsalt ei taheta osta tervet ettevõtet, vaid näiteks 10%lise osaluse. Meil endal on olnud konkreetne dilemma East Capitali Balti fondis. Seal on reegel, et enamasti ei tohi sa omada suuremat kui 10%list osalust ettevõttes. See tähendab Balti turul paljude ettevõtete puhul paari-kolme miljoni eurost investeeringut.Aga kui meil on valida, kas me paneme oma aja ja nutika analüütiku, kes tahab ka kõrget palka saada, tegelema selle 2 miljoni eurose investeeringuga Eestis või 20 miljonilise investeeringuga Türgis, siis on ju selge, mis valiku me paljudel juhtudel teeme. 

Kas te eelmisel aastal Eestist leidsite ka midagi? Mõned investeeringud me tegime, mitte palju. Baltikasse, Eesti Ekspressi ja mõned väiksemad asjad.2007. aastani ei olnud paljud Eesti projektid eriti huvitavad, näiteks utoopilised kinnisvaraarendused. Siis muutus sentiment Rootsis Baltikumi suhtes nii negatiivseks, mingil hetkel ei osanud ma lihtsalt ära seletada, miks me peaks Baltikumis midagi teha tahtma. Nüüd on loodetavasti uus olukord ja uued ajad. Hea meelega tahaks Baltikumis aktiivsem olla.

Millised on East Capital Exploreri olulisemad investeeringud? Kõige tavapärasema tegevuse näiteks tooksin ma Venemaa ettevõtte Melon Fashion Group. Viis aastat tagasi olid nad umbes sama suur kui Baltika ja samasugune valdkond – kolm rõivabrändi. Viimase kahe aastaga on nad suutnud poodide arvu kolmekordistada ja on täna selgelt kõige suurem moe-jaekaubandusettevõte Venemaal ja sisenenud lisaks Ukrainasse. Seda viimase kahe aasta jooksul, kus enamik ettevõtjaid pidid tagasi tõmbuma või on osad ka allavett läinud. Fantastiline edulugu.

Mis see nende edu saladus siis oli? See on olnud väga lihtne: neil on hea juhtkond, selge strateegia ja tugev bilanss. Neil ei olnud üldse laenu. Me panime sinna 2008. aastal raha juurde, mis tähendab, et nii kui kriis tuli, said nemad kasvada ja selleks oli väga hea võimalus. Eriti Venemaal, kus varem tuli poodidel oodata isegi aastaid, et saada pinda kaubanduskeskustesse ja rendid olid kosmoses. Lisaks õnnestus neil sel ajal odavalt üles osta endisi konkurente.See on tüüpiline investeering, sest meile meeldib jaekaubandus ja ettevõtted, mis sõltuvad kohaliku turu edust.Samuti on väga huvitav investeering Gruusia kõige suuremasse toidukaupade ketti. Sealne turg on täiesti teises arengufaasis, enamik inimesi ostab ikka oma toidukaupu turgudelt ja on väga vähe moodsaid kauplusi. Eelmisel aastal avas see firma moodsa tootmiskeskuse, mis on ainus kogu Kaukaasias, kus nad saavad toota keskselt kõike leivast-saiast salatiteni.Me siseneme turule, ennetades trende. Kui Gruusia elatustase tõuseb, siis tahavad inimesed minna ka rohkem turu asemel poodi minna.

Kes on põhilised East Capital Exploreri investorid? Meie idee on algusest peale olla kättesaadav ka jaeinvestoritele ja täna on meil üle 8000 väikeinvestori. Mis on selles mõttes hästi tore, et iga päev toimub meie aktsiaga suhteliselt aktiivne kauplemine. Tänu sellele on meie päevakäive sama suur kui Tallinna börsi päevakäive. Aga suuruse järgi on muidugi rohkem institutsionaalseid investoreid nii Rootsist, mujalt Euroopast kui Ameerikast. Nende käes on umbes 90%.

Kuidas Te nii suure hulga väikeinvestoritega suhelda jõuate? Kui ma võtsin selle töö vastu, siis mu investorisuhtlusega tegelev kolleeg ütles, et sa pead võtma omale Rootsi telefoni, sest keegi ei helista sulle Eesti telefonile, aga siin on see väga oluline, et investor saaks otse helistada. Aeg-ajalt nad seda teevadki.Suhtlemine meie töö üks põhiline, aga ka väga oluline osa. Tihti kriisi faasis tõmmatakse varju ja ei juleta investorite ette minna.Meie tegime vastupidi – otsustasime, et me suhtleme varasemast veelgi rohkem. Et lähme ja räägime inimestega isegi siis, kui nad meid kiruvad, ja selgitame, mis turul toimub. See on väga hästi toiminud.